Innovatsiooni tehnoloodiad "I Kodutöö"
„Õppe-, teadus- ja arendustegevuses lähtub akadeemia järgmistest kvaliteedijuhtimise põhiprintsiipidest: tulemustele ja sihtgruppidele orienteeritus, eesmärgipärasus, protsessidele ja faktidele tuginemine, töötajate arendamine ja kaasamine, pidev õppimine, innovatsioon ning tulemusliku partnerluse arendamine“. Tsiteeritud Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusprorektorit Ramon Loik, artiklis Uuendused akadeemia arengukavas. See kinnitab, et innovatsioon ning uuendused hariduse efektiivsemaks muutmiseks on üks olulisematest prioriteetidest Sisekaitseakadeemia arengus ning seda toetab juhtkond ning akadeemia tööd reguleerivad dokumendid.
Organisatsiooni efektiivne toimimine on iga organisatsiooni arengu peamine eesmärk. Iseasi, kas seda on seostatud ka märksõnaga innovatsioon. Õigekeelsus sõnaraamat annab definitsioonile innovatsioon, järgmise vaste: parem uuendus, tehniline uuendus, parem tehnouuendus. Enamasti seostataksegi innovatsiooni eelkõige tehnoloogiliste uuendusega. Viimase kahekümne aastaga on Eesti haridusasutused teinud tehnoloogiliselt hüppelise arengu, mis ilmselt siiski ei ole erakordne innovatsioon. Infotehnoloogia on suuremal või vähemalt määral esindatud ilmselt igas valdkonnas. Infotehnoloogia arengud on suurendanud innovatsiooni avastamise võimalusi. Tehnoloogilises tähenduses võiks innovatsiooni käsitleda, kui ideed, kus tehnoloogia kaasabil automatiseeritakse või muudetakse igapäeva tööprotsesse efektiivsemaks. Hariduse mõistes oleks innovatsiooniks efektiivsuse parendamine õppeprotsessides.
Sisekaitseakadeemia tähistas 2012. aastal kahekümnendat juubelit. Tee innovatsioonini olnud samm-sammuline. Tööprotsessides võiks innovatsioonina käsitleda järgmisi igapäevaseid protsesse: arvutite kasutuselevõtt; elektroonilised dokumendid; e-kirjad; infosüsteemid jne.
Sisekaitseakadeemia innovatsiooni ülevaadet tehes keskendun eelkõige protsessidele, mida seostan oma igapäevatööga.
Tööd haridustehnoloogina alustasin Sisekaitseakadeemias 2008. aastal. E-õppe valdkonna arendamisel oli eelneva haridustehnoloogi Sirle Budrise poolt ära tehtud suur töö. Euroopa Liidu rahastatud projekt „e-Võti“ tulemusel loodi esimesed kursused ning õpiobjektid. Kasutusel oli Sisekaitseakadeemia tellimusel eraettevõtte poolt arendatud Õppeinfosüsteem (ÕIS). ÕIS arendus oli suur samm õppeprotsessi innovatsioonist. Õppurid said elektroonsest infosüsteemist kätte vajaliku õppealase informatsiooni: tunniplaanid, õppematerjalid ning õppekava struktuuri. Paraku ei täitnud süsteem terviklikult kõiki vajalike protsesse ning vajas täiendavat arendamist, millele viitas ka õppurite tagasiside ning protsesside vähene automatiseeritus. Õppurite tagasisidet õppetööst koguti käsitsi. E-õppes oli õppejõududel kujunenud teatav harjumus e-õppe rakendamiseks, samas jäid ka tehnoloogilised võimalused piiratuks. Enamasti olid e-õppe materjalid tekstipõhised ning vähese visualiseerituse ning interaktiivsusega. E-kursuste loomisel oli kasutusel e-õppe keskkond IVA. 2008. aastal analüüsisin loodud e-kursuste sisu, millest selgus, et 50% e-kursustest kasutati eesmärgiga avalikustada õppematerjale. (Sisekaitseakadeemia e-õppe ülevaade 2008). 2008. aastal viidi õppurite seas läbi ka e-õppe alane küsitlus, millest selgus, et e-õppe termin on õppurite jaoks segane ning e-õppeks peetakse õppematerjali avalikustamist veebis. Kahjuks pole ma antud uuringu tulemusi avalikustanud ning seetõttu ei saa viidata algallikale. Oluline oli, et e-õppe kontseptsioon vajab selget piiritlemist. Õppekorralduseeskirjas teostati muudatus, milles reguleeriti täpselt Õppeinfosüsteemi ning e-õppe keskkonna kasutamise eripärad, lisaks . E-õppe keskkonna kasutamine on põhjendatud, kui õppejõud kasutab kursusel vahendeid, mis toetavad õppurite iseseisvat õpet.
Innovatsiooniks e-õppe ja haridustehnoloogia valdkonnas võib välja tuua järgmisi viimaste aastate uuendusi.
Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskus rakendatakse järgmisi innovaatilisi tarkvaralahendusi:
2011. aastal toimus Sisekaitseakadeemias esmakordselt „Innovatsioonipäev“, mis on hea näide uudsete ideede otsimisest ning jagamisest. Innovatsioonipäevast on kujunenud traditsioon. 2013. aastal korraldati Innovatsioonipäeva raames „Innovatsiooni konkurss“, kus õppurid ja töötajad said esitada oma lennukaid ideid. Võitjaks osutus päästekolledži kadett Maarja-Liisa Kesküla, kelle ideeks oli välja töötada hädaabiteate telefonirakendus kuulmispuudega inimestele.
Neljapäeval, 8. novembri hilisõhtul, anti Soomes Helsingis toimunud pidulikul tseremoonial Sisekaitseakadeemiale üle põhjamaade ühe tuntuima kvaliteedikonkursi „Quality Innovation 2012“ peaauhind. Akadeemia pälvis auhinna kaasaegse simulatsioonitehnoloogia õppetöösse integreerimise ning seeläbi saavutatud mõju eest hariduse kvaliteedile.
Organisatsiooni efektiivne toimimine on iga organisatsiooni arengu peamine eesmärk. Iseasi, kas seda on seostatud ka märksõnaga innovatsioon. Õigekeelsus sõnaraamat annab definitsioonile innovatsioon, järgmise vaste: parem uuendus, tehniline uuendus, parem tehnouuendus. Enamasti seostataksegi innovatsiooni eelkõige tehnoloogiliste uuendusega. Viimase kahekümne aastaga on Eesti haridusasutused teinud tehnoloogiliselt hüppelise arengu, mis ilmselt siiski ei ole erakordne innovatsioon. Infotehnoloogia on suuremal või vähemalt määral esindatud ilmselt igas valdkonnas. Infotehnoloogia arengud on suurendanud innovatsiooni avastamise võimalusi. Tehnoloogilises tähenduses võiks innovatsiooni käsitleda, kui ideed, kus tehnoloogia kaasabil automatiseeritakse või muudetakse igapäeva tööprotsesse efektiivsemaks. Hariduse mõistes oleks innovatsiooniks efektiivsuse parendamine õppeprotsessides.
Sisekaitseakadeemia tähistas 2012. aastal kahekümnendat juubelit. Tee innovatsioonini olnud samm-sammuline. Tööprotsessides võiks innovatsioonina käsitleda järgmisi igapäevaseid protsesse: arvutite kasutuselevõtt; elektroonilised dokumendid; e-kirjad; infosüsteemid jne.
Sisekaitseakadeemia innovatsiooni ülevaadet tehes keskendun eelkõige protsessidele, mida seostan oma igapäevatööga.
Tööd haridustehnoloogina alustasin Sisekaitseakadeemias 2008. aastal. E-õppe valdkonna arendamisel oli eelneva haridustehnoloogi Sirle Budrise poolt ära tehtud suur töö. Euroopa Liidu rahastatud projekt „e-Võti“ tulemusel loodi esimesed kursused ning õpiobjektid. Kasutusel oli Sisekaitseakadeemia tellimusel eraettevõtte poolt arendatud Õppeinfosüsteem (ÕIS). ÕIS arendus oli suur samm õppeprotsessi innovatsioonist. Õppurid said elektroonsest infosüsteemist kätte vajaliku õppealase informatsiooni: tunniplaanid, õppematerjalid ning õppekava struktuuri. Paraku ei täitnud süsteem terviklikult kõiki vajalike protsesse ning vajas täiendavat arendamist, millele viitas ka õppurite tagasiside ning protsesside vähene automatiseeritus. Õppurite tagasisidet õppetööst koguti käsitsi. E-õppes oli õppejõududel kujunenud teatav harjumus e-õppe rakendamiseks, samas jäid ka tehnoloogilised võimalused piiratuks. Enamasti olid e-õppe materjalid tekstipõhised ning vähese visualiseerituse ning interaktiivsusega. E-kursuste loomisel oli kasutusel e-õppe keskkond IVA. 2008. aastal analüüsisin loodud e-kursuste sisu, millest selgus, et 50% e-kursustest kasutati eesmärgiga avalikustada õppematerjale. (Sisekaitseakadeemia e-õppe ülevaade 2008). 2008. aastal viidi õppurite seas läbi ka e-õppe alane küsitlus, millest selgus, et e-õppe termin on õppurite jaoks segane ning e-õppeks peetakse õppematerjali avalikustamist veebis. Kahjuks pole ma antud uuringu tulemusi avalikustanud ning seetõttu ei saa viidata algallikale. Oluline oli, et e-õppe kontseptsioon vajab selget piiritlemist. Õppekorralduseeskirjas teostati muudatus, milles reguleeriti täpselt Õppeinfosüsteemi ning e-õppe keskkonna kasutamise eripärad, lisaks . E-õppe keskkonna kasutamine on põhjendatud, kui õppejõud kasutab kursusel vahendeid, mis toetavad õppurite iseseisvat õpet.
Innovatsiooniks e-õppe ja haridustehnoloogia valdkonnas võib välja tuua järgmisi viimaste aastate uuendusi.
- Moodle e-õppe keskkonna kasutuselevõtt
- kõrgkooli ühisprojektist arendatud Õppeinfosüsteemi kasutuselevõtt, sh. elektrooniline tagasiside, Sisaldades: õppeprotsessi terviklikumalt;
- investeeringud tehnoloogilistesse vahenditesse, mis toetavad e-õppe materjalide loomist (Adobe Learning Suit; Adobe Creative Suit);
- Küsitluste keskkonna Limesurvey laialdasem kasutuselevõtt ning integreerimine igapäeva protsessidesse (Töötajate rahulolu uuring jms), kui ka õppe – ja teadustegevusprotsessidesse (üliõpilastöödega seotud uuringute läbiviimine)
- Videokonverentsi seade, mis võimaldab igapäevaste kooolekute läbiviimist nelja Sisekaitseakadeemia asukohtade vahel
- Loengusalvestustarkvara ECHO360 kasutuselevõtt, hetkel on selle efektiivsus veel katsetamisel.
Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskus rakendatakse järgmisi innovaatilisi tarkvaralahendusi:
- Virtuaalsimulatsioon XVR - Virtuaalsimulatsiooni tarkvara XVR on loodud eesmärgiga koolitada alarmteenistuste (päästeteenistus, politsei, kiirabi, piirivalve jt.) operatiivset ja taktikalist valmidust toimetulekuks suurõnnetuste või katastroofidega.. Kasutades mänguhoova (joystick) XVR keskkondades on igal teenistujal võimalik liigelda vabalt virtuaalreaalsusena simuleeritud situatsioonis, võimaldades vaadelda ja hinnata sündmust. Veelgi enam, programm võimaldab hinnata sündmusega seonduvaid riske ja ohte ning otsustada, milliseid abinõusid situatsiooni lahendamiseks ette võtta või millised protseduuride reegleid järgida ning kuidas suhelda teiste osapooltega. http://www.sisekaitse.ee/virtuaalsimulatsioon/tarkvara/xvr/
- ISEE Logistika simulaator Programm ISEE on simulaator, spetsiaalselt loodud kriisijuhtimise logistika aspektide läbimängimiseks kogu käsuahela ulatuses.
http://www.sisekaitse.ee/virtuaalsimulatsioon/tarkvara/isee/ - Evuakatsiooni simulaator "Pathfinder" - Sisekaitseakadeemias kasutatav tarkvara "Pathfinder" on evakuatsiooni simulaator, mis kasutab isikute liikumise modelleerimiseks tänapäevaseid arvutiteaduse saavutusi, tuginedes tehnoloogiale, mida kasutatakse mängu- ning arvutigraafika tööstustes. Programm kasutab olustiku matkimisel ja modelleerimisel inimestele ja hoonetele omaseid omadusi, võimaldades teostada evakuatsiooni seonduvaid süvaanalüüse ja rakendusuuringuid.
http://www.sisekaitse.ee/virtuaalsimulatsioon/tarkvara/pathfinder/ - PyroSim - PyroSim on graafiline kasutajaliidese simulaator. Seda kasutatakse tulekahjude simulatsiooniks, mis näitab ära suitsu leviku, temperatuuri ja toksiliste ainete kontsentratsiooni tulekahju ajal.
http://www.sisekaitse.ee/virtuaalsimulatsioon/tarkvara/pyrosim/ - Imitatsioonisüsteem Kosmas - Süsteem “KOSMAS” on imitatsioonisüsteem, mis on loodud päästeteenistuse operatiivstruktuuriüksuste funktsioneerimisprotsessi teaduslikuks uurimiseks ja organisatsioonilistele ning operatiivtaktikalistele lahendustele ekspertiiside tegemiseks. Süsteemi väljatöötamise aluseks on juhuslike protsesside statistilised seaduspärasused, mis on omased päästeteenistuse operatiivüksustele. Kasutades neid seaduspärasusi võimaldab imitatsioonisüsteem modelleerida erinevateks ajaperioodideks realistlikku väljakutsetel baseeruvat operatiivteenistuste funktsioneerimist.
http://www.sisekaitse.ee/virtuaalsimulatsioon/tarkvara/kosmas/ - Andmetöötlusprogramm STRES - Tarkvaraprogramm "STRES" on ettenähtud päästeteenistuste statistiliste andmete automatiseeritud töötluseks ja analüüsiks. Süsteem võimaldab teostada statistilise informatsiooni diagnostikat, läbivaatamist, redigeerimist, sorteerimist, filtreerimist ja otsingut andmebaasist. Lisaks sellele on võimalik tellida 50 erinevat analüütilist raportit graafiliste illustratsioonidega. Samuti on programmi integreeritud geo-infosüsteem “GIS” ning süsteem võimaldab andmete eksportimist imitatsioonsüsteemi “KOSMAS”.
http://www.sisekaitse.ee/virtuaalsimulatsioon/tarkvara/stres/ - Professionaalse keeleõppe arendamise simulaator "Keelerobot" - Keelerobot on Sisekaitseakadeemias 2011 aastal loodud professionaalse keeleõppe täiendavaks treenimiseks interaktiivne kõnetuvastusele tuginev simulaator. Rakenduse peamine eesmärk on pakkuda koolitatavale täiendavaid võimaluse eriala võõrkeelse terminoloogiaga seotud põhimõisteid. 26. kuni 28. septembrini toimus Küprosel Euroopa Komisjoni korraldatud konverents «Mitmekeelsus Euroopas – Multilingualism in Europe», kus tunnustati iga Euroopa Liidu riigi kümne aasta parimaid keeleõppeprojekte, Euroopa komisjoni auhind «Parim Eesti projekt» omistati sisekaitseakadeemia 2011. aasta projektile «Keelerobot».
http://www.sisekaitse.ee/virtuaalsimulatsioon/tarkvara/keelerobot/
2011. aastal toimus Sisekaitseakadeemias esmakordselt „Innovatsioonipäev“, mis on hea näide uudsete ideede otsimisest ning jagamisest. Innovatsioonipäevast on kujunenud traditsioon. 2013. aastal korraldati Innovatsioonipäeva raames „Innovatsiooni konkurss“, kus õppurid ja töötajad said esitada oma lennukaid ideid. Võitjaks osutus päästekolledži kadett Maarja-Liisa Kesküla, kelle ideeks oli välja töötada hädaabiteate telefonirakendus kuulmispuudega inimestele.
Neljapäeval, 8. novembri hilisõhtul, anti Soomes Helsingis toimunud pidulikul tseremoonial Sisekaitseakadeemiale üle põhjamaade ühe tuntuima kvaliteedikonkursi „Quality Innovation 2012“ peaauhind. Akadeemia pälvis auhinna kaasaegse simulatsioonitehnoloogia õppetöösse integreerimise ning seeläbi saavutatud mõju eest hariduse kvaliteedile.