Elo videopostitus oli sedavõrd põnev, et pani tõsiselt mõtlema informatsiooni üleküllusele ning inimeste liigsele igapäevasele hõivatusele. Eriti oluline on sõnum alates kolmandast minutist. Oluline, on ennast aeg ajalt tehnikast väljalülitada. Ükski e-kiri või sõnum ei vaja vastust hetkega, kui vastusega on väga kiire edastatakse teade kõnena.
1. Ülesanne:
Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine järgmistes aspektides: 1. Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus Teadmusjuhtimine on organisatsiooni korrapärane ja süsteemne teadmiste ja kompetentside effektiivne rakendamine eesmärkide saavutamiseks. Nõustun, et infojuhtimine ning teadmusjuhtimine on hädavajalikud oragnisatsiooni efektiivseks tööks. Selleks, et organisatsiooni teadmus oleks relevante turu vajadustega on hädavajalik info turusituatsioonist nig sealhulgas ka tehnoloogiate arendust. 2. Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad Hedlund - organisatsioonide teadmiste loomise, säilitamise, ülekandmise protsess. Scarborough – Protsess või praktiline tegevus teadmistele organisatsiooni efektiisemaks muutmisel.. Roots – Organisatsiooniprotsess, kus põhielemendiks on teadmuste avartumine läbi sotsiaalsete protsessside sh. indiviidide kaasatus. Michael Koenig – teadmusjuhtimine tehnoloogiates. Isiklikult pean erinevaid käsitlusi siiski sünonüümseteks. Sõnastus on erinev, kuid käsitlus suures osas sama. Buckland – Erinevad infokäsitlused, info kui protsess; teadmine; asi. Breanda Dervin – info käsitlused: objektiivne, subjektiivne, sense-making 3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja sellele iseloomulikud tunnused
5. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused Nii 6. Teadmiste tüpoloogia Teadmiste tüpoloogia põhineb püramiidskeemil: andmed, informatsioon, teadmised, arusaamine, tarkus. Nõustun Milleri käsitlusega, kus püramiid on jaotatud tinglikult kaheks. Teadmisel, arusaamisel ja tarkusel on suurem inimfaktor ning sisuliselt ka eksimuseruum, seotuna tõlgendamisest. Achoff mineviku ja tuleviku käsitlus oli ka huvitav tähelepanek. 7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad
2. Ülesanne: Artikli ülevaade Tööstusrevolutsiooni järgseltl oli inimese rolliks tehnika suunamine, et tagada töö efektiivsus. Suhtlemine oli eelkõige suures osas inimeselt inimesele (face to face). Inimeste suhtlusring oli küllalti piiratud. Inimesed tunnetasid eelkõige seda, mida nad enda ümber tajusid. Infoajastu järgselt toimusid suured muutused. Informatsiooni liikumine on muutunud oluliselt kiiremaks ning hetkega on võimalik edastada sõnum üle maailma. Kui kaugsuhtlusel on omad puudused - iial ei saa kindel olla, kuidas sõnumi vastuvõtja seda tõlgendab. Informatsiooni sisaldavad erinevad allikad: veebilehed, filmid, kirjad jms. ilma vastuvõtjata pole infol sisu ning oluline on vastuvõtja interptetatsioon. Nt. ühte artiklit lugedes tõlgendavad lugejat sisu siiski erinevalt.
Oluline on rõhutada, et sõumi jõudmiseks sihtgrupile, peavad sõnumi edastutus viisid olema vastavalt sihtgrupile. Oluline, et kommunikatsioon oleks effektivne. Inimesed seostavad sageli õppimist ja koolitusi järgmiste iseloomustavate sõnadega: klassiruum, ajaplaan, kompetentsid, akrediteerimine, testid, dissipliin jm. Üldiselt iseloomustavad sõnu kontrollitust, kui negatiivset alatooni. Tegelikkuses saab õppimisega seostada ka positiivseid omadusi: iseseisvus, avatud diskussioonid, põnevus, entusiasm jne. Artiklis selgitati informatsiooni ja teadmiste vahelisi erinevusi. Informatsioon on teave, mis sasmas ei pruugi igale sihtgrupile olla kättesaadav. Informatsiooni edastamisel, tuleks kasutada sihgrupile omaseid kommunikatsioonivorme või vahendeid. Siiski on võimatu tagada, et informatsioon jõuaks tarbijateni ühetähenduslikult. Iga infotarbija arusaamine informatsioonist sõltub tema info inteprteerimise oskusest. |