Grupitöö: Tarmo Kull; Vaiko Mäe; Tuuli Perolainen
Õpikeskkond: XVR; Pathfinder;Videopõhine õpikeskkond integreeritud reaaleluga.
Sisekaitseakadeemia kriisisimulatsioonikeskus XVR platvormil.
Hollandis ettevõtte e-Semble väljaarendatud tarkvara XVR, keskendub virtuaalse sündmuskoha (liiklusõnnetus, kuritööpaik, meeleavaldus jms) loomisele, mis võimaldab läbi mängida sündmuse juhtimist. Programmi toetab logistika ja ressursi planeerimise simulaator ISEE, võimaldades meil mängida läbi kogu sündmusega seotud juhtimisahel. (Link, 2013)
Virtuaalsimulatsiooni tarkvara XVR on loodud eesmärgiga koolitada alarmteenistuste (päästeteenistus, politsei, kiirabi, piirivalve jt.) operatiivset ja taktikalist valmidust toimetulekuks suurõnnetuste või katastroofidega. Koolituskeskkonna kujundamiseks on loodud 6 erinevat eelseadistatud keskkonda Eestist. Kasutades mänguhoova (joystick) XVR keskkondades on igal teenistujal võimalik liigelda vabalt virtuaalreaalsusena simuleeritud situatsioonis, võimaldades vaadelda ja hinnata sündmust. Veelgi enam, programm võimaldab hinnata sündmusega seonduvaid riske ja ohte ning otsustada, milliseid abinõusid situatsiooni lahendamiseks ette võtta või millised protseduuride reegleid järgida ning kuidas suhelda teiste osapooltega.
Koolitusstsenaariumite koostamine ja mahamängimine on tehtud instruktorile võimalikult lihtsaks. Instruktor saab ise koostada sündmuse olustiku ja omab täieliku kontrolli selle üle harjutuste vältel. Harjutuse kestel on instruktori ülesanne suunata koolitatavat läbi sündmuste küsides põhjendusi langetatud otsuste suhtes. Samuti on instruktori roll anda kohest tagasisidet, näiteks võib ta rollimängu käigus esineda teiste ametkondade või koostööpartnerite esindajana. Koolitaja võib vastata iga koolitatava poolt tehtud tegevusele läbi uute olukordade käivitamise või liikudes koolituse järgmisele tasandile.
Õpikeskkonna suurimaks puuduseks on see, et koolituskeskkonna kohandamine koolituse jaoks eeldab suurt ettevalmistust, sisaldades õpikeskkonna konkreetse kaasuse disainimist, samas on koolitatavate hulk
Koolitusstsenaariumite loomine
Reaalsuses on mul video antud keskkonna kasutamisest õppetöös juba ka demovideo loodud. Ideaalis tahaksin seda uuendada, sest see on tõesti vana.
Koolitusstsenaariumite loomineKoolituse korraldamine virtuaalkeskkonndas eeldab väga põhjalikku eeltööd, milleks oluliseimad on oodatavad õpiväljundid. Millised oskused, kompetentsid peab koolitatav koolituse käigus omandama. Vastavalt koolitusele seatud eesmärkidest kohandatakse keskkonna ülesehitus. Kriisisimulatsioonkeskkonnas võivad stsenaariumid olla näiteks järgmiste seatud fookustega: situatsioonis orienteerumine, olukorra hindamine, ressursside ning töö organiseerimine ja käsklemine vms.
XVR programm seitset erinevat eelseadistatud keskkonda Eesti territooriumil. Süsteemi jaoks on eeldefineeritud Eesti erinevad, kõrgema ohu allikaga seotud konkreetsed, kuid ka üldisemad keskkonnad: Tallinna sadam, Tallinna lennujaam, Tondi raudtee ülesõidukoht, piiripunkt, maantee, mets ning tihedalt hoonestatud elamurajoon. Lisaks on instruktoril võimalus keskkonda kujundada ka tühjast keskkonnast, kus saab kujundada maastiku eripärad ning lisada erinevaid objekte. Programmis leidub üle 600 erineva objekti, mis annab piisava varieerivuse erinevate harjutuste läbiviimiseks. Objektid on tarkvara tootja poolt kohandatud Eesti vajadustele, seega sündmusel osalevad operatiivsõidukid ja ametnikud on sisaldavad identseid eritunnuseid reaalmaailmast.
Tarkvara on rollimängul põhinev arvutimäng, milles stsenaarium ei ole üldiselt ettemääratud ning olukorda sündmustel kontrollib koolituse instruktor, mis tagab lõputult võimalusi stsenaariumi muutmiseks. Viimased tarkvara uuendused võimaldavad ka teatavat automatiseeritust läbi „päästiktegevuste“ (triggerid), kus mängija poolt teostatud tegevus, põhjustab järgmise sündmuse.“
Õppija XVR keskkonnasVastavalt koolituse sisuks planeeritud tegevustele jaotatakse õppurite vahel erinevad rollid. Sündmuskohal on erinevaid rolle alates esimesena sündmuskohale jõudvast ametnikust, kelle põhirolliks on ohuolukorra hindamine ja operatiivinfo edastamine sündmuskohal.
XVR treeningplatvorm asub spetsiaalsest klassiruumis, klassiruum sisaldab kolme õppuri kohta, mis sisaldab tarkvaraga varustatud arvutit, videoprojektorit, SMARTboard tahvlit ning juhtkangi (joystick) virtuaalse avatari kontrollimiseks. Õppeklassi on lisatud kõlarid, mis võimendavad virtuaalmaailmas toimuvate sündmuste audentseid helisid. Õppurite kohad on klassiruumis on eristatud sirmidega, et välistada virtuaalmaailmavälist koostööd sündmuskohal. Õppurite kasutada on klassiruumis operatiivraadioside, telekommunikatsioonivahendi ning andmeside. Koolitajate reaalne koostöö virtuaalmaailma väliselt toimub eelkõige kommunikatsioonivahendeid kasutades. Füüsiline kohtumiseks on vaja eelnevalt kohtuda virtuaalmaailmas kaasõppija avatariga, siis annab instruktor loa verbaalseks suhtlemiseks. Õppuse käigus on klassiruum täis erinevaid helisid: helid virtuaalmaailmas, õppijate vaheline raadiokommunikatsioon, mis raskendab ühestküljest suhtlemist, kuid samas loob audentsema olukorra kriisisündmusest, kus ka tegelikkusest kuuldavus on halb. Klassiruumis võivad viibida veel teisigi ametnikke, kes täidavad sündmusel erinevaid rolle. Üldiselt sisaldab kriisisündmuse lahendaine erinevaid ameteid ning ametnike. Seega on loodud fiktiivselt nt. Päästeamet, Politsei- ja Piirivalve amet, Häirekeskus, Ministeeriumid, ajakirjanikud, uudishimulikud pealtnägijad jne. Seega õppuse käigus võib olla kaasatud väljas poolt virtuaalmaailma hulgaliselt õppureid, eksperte, kellel on õppuse jooksul konkreetne roll.
Rollivalik XVR keskkonnas
Õppija: Saabudes sündmuskohale hindab koolitatav olukorda, määrab prioriteete, organiseerib ressursse, käskleb ja vahendab informatsiooni sündmusesse kaasatud osapooltega.
Instruktor: suunab koolitatavat luuretegevusel
Kontroll ja juhtimine
Õppija seletab instruktorile kuhu ja kuidas soovib ta saabuvad ressursid paigutada ja milliseid käsklusi ta edastab oma nn. virtuaalmeeskondadele. Instruktor omab ülevaadet ja kontrolli varustuse ja inimressursi üle. Instruktor saab ka muuta stsenaariumi kulgemise käiku vastavalt õppija poolt vastuvõetud otsustele või käskudele. Meeskondade treeningute korral kohtuvad õpilased nii virtuaalselt kui reaalselt nn. näost- näkku sarnaselt tegeliku töösituatsiooniga.
Eelised
Keskuse koduleheküljel on õpikeskkonnast välja toodud järgmised eelised:
Väikesest õnnetusest suure katastroofini. Kõik on võimalik- väikesest automõlkimisest kuni suurte lennukatastroofideni välja. Virtuaalsed situatsioonid võivad eksisteerida ka kohtades kus reaalseid õppusi on väga raske või isegi võimatu läbi viia.
Otsused ja tagajärjed on nähtavad - Aktiivne, realistlik ja intensiivne õppemetoodika võimaldab koolitajal näha kas õppimine toimub või mitte, või milline on koolitatava hetke kompetentsuse tase. Õppijad kogevad virtuaalreaalsust reaalsena. Pinge ja stress, mida õppuse käigus tekitatakse mõjuvad tõsiseltvõetavana, kuna dilemmad ja probleemid, mis õppuse käigus ilmnevad on sarnased päris elule. Õppijatele antav tagasiside on kohene kuna kõik otsused ja tegevused on koheselt visuaalselt nähtavad. Seega toimub koolitustegevus arvestades koolitatava individuaalset oskuste taset, mida reaalõppused ei võimalda.
Piiranguteta harjutamine
Niipea kui keskkond koos koolitusjuhendiga on valminud võib sama kaasust kasutada korduvalt nt. teiste koolitatavatega. Seetõttu sobib koolitus ka standard protseduuride kinnistamiseks. Õppimine saab toimuda ajast, ruumist ja ilmast sõltumata.
Viimased takvaraarendused on loonud võimalused keskkonna kasutamiseks ka väljaspool Sisekaitseakadeemia õppekompleksi Kase tänaval. Tänaseks sisaldavad keskusega reaalajas integreeritavat õppeklassi ka Muraste ja Väike-Maarja õppekompleks.
Siiski võib üheks puuduseks keskkonna kasutamisel pidada vähest võimalust selle rakendamiseks massidesse. Vaatamata sellele, et tarkvaraarendused on loonud võimalused õppekohtade liitmiseks on keskkond eelkõige suunatud operatiivinfo ja kommunikatsiooni levitamisele ja juhtimistasandile. Keskkonna potentsiaal võimaldab ka tarkvara rakendamist stand-alone õppevahenditena, mis võimaldavad luua ka praktilisi ning teoreetilisi ülesandeid või tugimaterjale iseseisvaks õppeks ning mitte ainult juhtimistasandile. Näitena võiks tuula õppejõud Riina Kroonberg õpiobjekti.http://www.sisekaitse.ee/virtulaalnesyndmuskoht/ ja http://www.sisekaitse.ee/Kriisireguleerimine_Kaitsejoududega. Antud õpiobjektid sisaldavad elemente kriisisimulatsioonikeskusest, mida saaks rakendada ka laiaulatuslikumalt, kuid klassiruumi õppus. Võimalused on praktiliselt piirideta.
BibliograafiaLink, M. (2013). Auhindadega pärjatud innovaatilised haridustehnoloogiad Sisekaitseakadeemias. e-Õppe uudiskiri , 20.
Sisekaitseakadeemia. (kuupäev puudub). Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskus. Kasutamise kuupäev: 26. 11 2013. a., allikas Virtuaalsimulatsioon XVR: http://www.sisekaitse.ee/virtuaalsimulatsioon/tarkvara/xvr/
Õpikeskkond: XVR; Pathfinder;Videopõhine õpikeskkond integreeritud reaaleluga.
Sisekaitseakadeemia kriisisimulatsioonikeskus XVR platvormil.
Hollandis ettevõtte e-Semble väljaarendatud tarkvara XVR, keskendub virtuaalse sündmuskoha (liiklusõnnetus, kuritööpaik, meeleavaldus jms) loomisele, mis võimaldab läbi mängida sündmuse juhtimist. Programmi toetab logistika ja ressursi planeerimise simulaator ISEE, võimaldades meil mängida läbi kogu sündmusega seotud juhtimisahel. (Link, 2013)
Virtuaalsimulatsiooni tarkvara XVR on loodud eesmärgiga koolitada alarmteenistuste (päästeteenistus, politsei, kiirabi, piirivalve jt.) operatiivset ja taktikalist valmidust toimetulekuks suurõnnetuste või katastroofidega. Koolituskeskkonna kujundamiseks on loodud 6 erinevat eelseadistatud keskkonda Eestist. Kasutades mänguhoova (joystick) XVR keskkondades on igal teenistujal võimalik liigelda vabalt virtuaalreaalsusena simuleeritud situatsioonis, võimaldades vaadelda ja hinnata sündmust. Veelgi enam, programm võimaldab hinnata sündmusega seonduvaid riske ja ohte ning otsustada, milliseid abinõusid situatsiooni lahendamiseks ette võtta või millised protseduuride reegleid järgida ning kuidas suhelda teiste osapooltega.
Koolitusstsenaariumite koostamine ja mahamängimine on tehtud instruktorile võimalikult lihtsaks. Instruktor saab ise koostada sündmuse olustiku ja omab täieliku kontrolli selle üle harjutuste vältel. Harjutuse kestel on instruktori ülesanne suunata koolitatavat läbi sündmuste küsides põhjendusi langetatud otsuste suhtes. Samuti on instruktori roll anda kohest tagasisidet, näiteks võib ta rollimängu käigus esineda teiste ametkondade või koostööpartnerite esindajana. Koolitaja võib vastata iga koolitatava poolt tehtud tegevusele läbi uute olukordade käivitamise või liikudes koolituse järgmisele tasandile.
Õpikeskkonna suurimaks puuduseks on see, et koolituskeskkonna kohandamine koolituse jaoks eeldab suurt ettevalmistust, sisaldades õpikeskkonna konkreetse kaasuse disainimist, samas on koolitatavate hulk
Koolitusstsenaariumite loomine
Reaalsuses on mul video antud keskkonna kasutamisest õppetöös juba ka demovideo loodud. Ideaalis tahaksin seda uuendada, sest see on tõesti vana.
Koolitusstsenaariumite loomineKoolituse korraldamine virtuaalkeskkonndas eeldab väga põhjalikku eeltööd, milleks oluliseimad on oodatavad õpiväljundid. Millised oskused, kompetentsid peab koolitatav koolituse käigus omandama. Vastavalt koolitusele seatud eesmärkidest kohandatakse keskkonna ülesehitus. Kriisisimulatsioonkeskkonnas võivad stsenaariumid olla näiteks järgmiste seatud fookustega: situatsioonis orienteerumine, olukorra hindamine, ressursside ning töö organiseerimine ja käsklemine vms.
XVR programm seitset erinevat eelseadistatud keskkonda Eesti territooriumil. Süsteemi jaoks on eeldefineeritud Eesti erinevad, kõrgema ohu allikaga seotud konkreetsed, kuid ka üldisemad keskkonnad: Tallinna sadam, Tallinna lennujaam, Tondi raudtee ülesõidukoht, piiripunkt, maantee, mets ning tihedalt hoonestatud elamurajoon. Lisaks on instruktoril võimalus keskkonda kujundada ka tühjast keskkonnast, kus saab kujundada maastiku eripärad ning lisada erinevaid objekte. Programmis leidub üle 600 erineva objekti, mis annab piisava varieerivuse erinevate harjutuste läbiviimiseks. Objektid on tarkvara tootja poolt kohandatud Eesti vajadustele, seega sündmusel osalevad operatiivsõidukid ja ametnikud on sisaldavad identseid eritunnuseid reaalmaailmast.
Tarkvara on rollimängul põhinev arvutimäng, milles stsenaarium ei ole üldiselt ettemääratud ning olukorda sündmustel kontrollib koolituse instruktor, mis tagab lõputult võimalusi stsenaariumi muutmiseks. Viimased tarkvara uuendused võimaldavad ka teatavat automatiseeritust läbi „päästiktegevuste“ (triggerid), kus mängija poolt teostatud tegevus, põhjustab järgmise sündmuse.“
Õppija XVR keskkonnasVastavalt koolituse sisuks planeeritud tegevustele jaotatakse õppurite vahel erinevad rollid. Sündmuskohal on erinevaid rolle alates esimesena sündmuskohale jõudvast ametnikust, kelle põhirolliks on ohuolukorra hindamine ja operatiivinfo edastamine sündmuskohal.
XVR treeningplatvorm asub spetsiaalsest klassiruumis, klassiruum sisaldab kolme õppuri kohta, mis sisaldab tarkvaraga varustatud arvutit, videoprojektorit, SMARTboard tahvlit ning juhtkangi (joystick) virtuaalse avatari kontrollimiseks. Õppeklassi on lisatud kõlarid, mis võimendavad virtuaalmaailmas toimuvate sündmuste audentseid helisid. Õppurite kohad on klassiruumis on eristatud sirmidega, et välistada virtuaalmaailmavälist koostööd sündmuskohal. Õppurite kasutada on klassiruumis operatiivraadioside, telekommunikatsioonivahendi ning andmeside. Koolitajate reaalne koostöö virtuaalmaailma väliselt toimub eelkõige kommunikatsioonivahendeid kasutades. Füüsiline kohtumiseks on vaja eelnevalt kohtuda virtuaalmaailmas kaasõppija avatariga, siis annab instruktor loa verbaalseks suhtlemiseks. Õppuse käigus on klassiruum täis erinevaid helisid: helid virtuaalmaailmas, õppijate vaheline raadiokommunikatsioon, mis raskendab ühestküljest suhtlemist, kuid samas loob audentsema olukorra kriisisündmusest, kus ka tegelikkusest kuuldavus on halb. Klassiruumis võivad viibida veel teisigi ametnikke, kes täidavad sündmusel erinevaid rolle. Üldiselt sisaldab kriisisündmuse lahendaine erinevaid ameteid ning ametnike. Seega on loodud fiktiivselt nt. Päästeamet, Politsei- ja Piirivalve amet, Häirekeskus, Ministeeriumid, ajakirjanikud, uudishimulikud pealtnägijad jne. Seega õppuse käigus võib olla kaasatud väljas poolt virtuaalmaailma hulgaliselt õppureid, eksperte, kellel on õppuse jooksul konkreetne roll.
Rollivalik XVR keskkonnas
Õppija: Saabudes sündmuskohale hindab koolitatav olukorda, määrab prioriteete, organiseerib ressursse, käskleb ja vahendab informatsiooni sündmusesse kaasatud osapooltega.
Instruktor: suunab koolitatavat luuretegevusel
Kontroll ja juhtimine
Õppija seletab instruktorile kuhu ja kuidas soovib ta saabuvad ressursid paigutada ja milliseid käsklusi ta edastab oma nn. virtuaalmeeskondadele. Instruktor omab ülevaadet ja kontrolli varustuse ja inimressursi üle. Instruktor saab ka muuta stsenaariumi kulgemise käiku vastavalt õppija poolt vastuvõetud otsustele või käskudele. Meeskondade treeningute korral kohtuvad õpilased nii virtuaalselt kui reaalselt nn. näost- näkku sarnaselt tegeliku töösituatsiooniga.
Eelised
Keskuse koduleheküljel on õpikeskkonnast välja toodud järgmised eelised:
Väikesest õnnetusest suure katastroofini. Kõik on võimalik- väikesest automõlkimisest kuni suurte lennukatastroofideni välja. Virtuaalsed situatsioonid võivad eksisteerida ka kohtades kus reaalseid õppusi on väga raske või isegi võimatu läbi viia.
Otsused ja tagajärjed on nähtavad - Aktiivne, realistlik ja intensiivne õppemetoodika võimaldab koolitajal näha kas õppimine toimub või mitte, või milline on koolitatava hetke kompetentsuse tase. Õppijad kogevad virtuaalreaalsust reaalsena. Pinge ja stress, mida õppuse käigus tekitatakse mõjuvad tõsiseltvõetavana, kuna dilemmad ja probleemid, mis õppuse käigus ilmnevad on sarnased päris elule. Õppijatele antav tagasiside on kohene kuna kõik otsused ja tegevused on koheselt visuaalselt nähtavad. Seega toimub koolitustegevus arvestades koolitatava individuaalset oskuste taset, mida reaalõppused ei võimalda.
Piiranguteta harjutamine
Niipea kui keskkond koos koolitusjuhendiga on valminud võib sama kaasust kasutada korduvalt nt. teiste koolitatavatega. Seetõttu sobib koolitus ka standard protseduuride kinnistamiseks. Õppimine saab toimuda ajast, ruumist ja ilmast sõltumata.
Viimased takvaraarendused on loonud võimalused keskkonna kasutamiseks ka väljaspool Sisekaitseakadeemia õppekompleksi Kase tänaval. Tänaseks sisaldavad keskusega reaalajas integreeritavat õppeklassi ka Muraste ja Väike-Maarja õppekompleks.
Siiski võib üheks puuduseks keskkonna kasutamisel pidada vähest võimalust selle rakendamiseks massidesse. Vaatamata sellele, et tarkvaraarendused on loonud võimalused õppekohtade liitmiseks on keskkond eelkõige suunatud operatiivinfo ja kommunikatsiooni levitamisele ja juhtimistasandile. Keskkonna potentsiaal võimaldab ka tarkvara rakendamist stand-alone õppevahenditena, mis võimaldavad luua ka praktilisi ning teoreetilisi ülesandeid või tugimaterjale iseseisvaks õppeks ning mitte ainult juhtimistasandile. Näitena võiks tuula õppejõud Riina Kroonberg õpiobjekti.http://www.sisekaitse.ee/virtulaalnesyndmuskoht/ ja http://www.sisekaitse.ee/Kriisireguleerimine_Kaitsejoududega. Antud õpiobjektid sisaldavad elemente kriisisimulatsioonikeskusest, mida saaks rakendada ka laiaulatuslikumalt, kuid klassiruumi õppus. Võimalused on praktiliselt piirideta.
- Näide integreeritud sündmusest, kus osaliselt kasutatakse õpikeskkonnana virtuaalmaailma, osaliselt reaalmaailma. Õppevideo Sisekaitseakadeemia Innovatsioonipäevast 2013, kus presenteeriti päästesündmuse väljakutset Sisekaitseakadeemias toimuvast tulekahjust. Videos on operatiivsündmus häirekeskuse kõnest kuni operatiivsõidukite väljasõiduni. Õpikeskkond muutub videopildist reaalseks, kui seminariruumi lastakse suitsu ning kohale ilmuvad täiesvarustuses päästjad. Näide, kus videopildist luuakse tegelikkus.
BibliograafiaLink, M. (2013). Auhindadega pärjatud innovaatilised haridustehnoloogiad Sisekaitseakadeemias. e-Õppe uudiskiri , 20.
Sisekaitseakadeemia. (kuupäev puudub). Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskus. Kasutamise kuupäev: 26. 11 2013. a., allikas Virtuaalsimulatsioon XVR: http://www.sisekaitse.ee/virtuaalsimulatsioon/tarkvara/xvr/