Enne, kui annan ülevaate oma praktika tegevustes, annan ülevaate oma igapäeva tööst ning töökorraldusest. Sisekaitseakadeemias töötan haridustehnoloogina alates 2008. aastast. Töörollid ei ole viie aasta jooksul oluliselt muutunud, siiski on tekkinud mitmeid lisaülesandeid ja projekte, mis pakuvad vaheldust ning huvitavaid väljakutseid.
Sisekaitseakadeemiasse tulles 2008. aastal oli suurimaks vastutuseks e-Võti projekti lõpetamine, sisulist tööd haridustehnoloogilisest toena oli selleks hetkeks vähe. Projekt oli lõpusirgel ning projekt sisutootmise eesmärk oli minu tööle asumise eel juba täidetud. Suureks toeks oli Sisekaitseakadeemia eelnev haridustehnoloog Sirle Budris, kelle suure töö tulemusel oli õppejõududes suur tahe e-õppe rakendamiseks. Minu kandvamaks rolliks olnud kõrgharidus programmi BeSt rakendamine. Projekt toetab e-õppe sisu loomet läbi e-kursuste ja õpiobjektide. Minu rolliks on pakkuda õppejõududele tehnilist tuge, konsultatsioone või koolitusi.
Igapäevaseks tööülesandeks oli ka Õppeinfosüsteemi administreerimine. Õppeinfosüsteem oli Sisekaitseakadeemia rahastusel loodud infosüsteem. ÕISis oli vähese automatiseeritusega ning süsteemi seadistus eeldas suurt käsitööd administreerimise vaates. Süsteem ei olnud terviklik. Esines väga palju erisusi. Näiteks Õppeinfosüsteemi kasutati vaid Sisekaitseakadeemias (Kase 61), mitte teistest struktuuriüksustes. Tänaseks on kasutusel Kõrgkoolide ühisprojektis valminud Õppeinfosüsteem, mis on terviklik, väga suure automatiseeritusega, sisaldades laialdaselt lisafunktsioone.
E-õppe valdkonna arendamisel on olulisemaks ühtne arusaam nii õppuritele, kui õppejõududele. 2008. aastal akadeemias tööd alustades viisin õppurite seas läbi küsitluse, kus uurisin õppurite hoiakuid e-õppe suhtes. Olulisim, mis küsimustiku tulemusel selgus oli õppurite rahuolematus liiga paljude süsteemidega. Õppurid ei suutnud funktsionaalsusest eristada e-õppe keskkonda ning Õppeinfosüsteemi. Analüüsides kasutuses oleva e-õppe keskkonna IVA kursuste sisust selgus, et ~50% kursustest sisaldasid vaid õppematerjalide üleslaadimist, pakkumata e-õpet. Selguse loomiseks tuli muuta regulatsioone. Muudatused õppekorralduseeskirjas, oluline et e-õppe keskkond pakuks täiendavat lisaväärtust ning oluline on kasutada keskkondade vahendeid. Ainult õppematerjalide üleslaadimiseks ei lubanud Õppekorralduseeskiri enam e-õppekeskkonda kasutada. Tuli rakendada vähemalt ühte e-kursuse vahendit, mis pakuks kursusele lisaväärtust. Kahuks ei oma hetkel täpset ülevaadet kursustel olevatest vahenditest, kuid põgusat järelvalvet tehes ei ole puudusi silmanud.
Haridustehnoloogina olen seadnud üheks olulisemaks eesmärgiks ressursside efektiivse kasutamise. Üheks olulisemaks õnnestumiseks pean tehnoloogiate laialdast propageerimist. Mitmed Euroopa Liidu rahastatud projektid on võimaldanud täiendada akadeemia tehnilist võimekust. Samas ei olud täpselt korraldatud tehnoloogia rakendamine.
Sisekaitseakadeemiasse tulles 2008. aastal oli suurimaks vastutuseks e-Võti projekti lõpetamine, sisulist tööd haridustehnoloogilisest toena oli selleks hetkeks vähe. Projekt oli lõpusirgel ning projekt sisutootmise eesmärk oli minu tööle asumise eel juba täidetud. Suureks toeks oli Sisekaitseakadeemia eelnev haridustehnoloog Sirle Budris, kelle suure töö tulemusel oli õppejõududes suur tahe e-õppe rakendamiseks. Minu kandvamaks rolliks olnud kõrgharidus programmi BeSt rakendamine. Projekt toetab e-õppe sisu loomet läbi e-kursuste ja õpiobjektide. Minu rolliks on pakkuda õppejõududele tehnilist tuge, konsultatsioone või koolitusi.
Igapäevaseks tööülesandeks oli ka Õppeinfosüsteemi administreerimine. Õppeinfosüsteem oli Sisekaitseakadeemia rahastusel loodud infosüsteem. ÕISis oli vähese automatiseeritusega ning süsteemi seadistus eeldas suurt käsitööd administreerimise vaates. Süsteem ei olnud terviklik. Esines väga palju erisusi. Näiteks Õppeinfosüsteemi kasutati vaid Sisekaitseakadeemias (Kase 61), mitte teistest struktuuriüksustes. Tänaseks on kasutusel Kõrgkoolide ühisprojektis valminud Õppeinfosüsteem, mis on terviklik, väga suure automatiseeritusega, sisaldades laialdaselt lisafunktsioone.
E-õppe valdkonna arendamisel on olulisemaks ühtne arusaam nii õppuritele, kui õppejõududele. 2008. aastal akadeemias tööd alustades viisin õppurite seas läbi küsitluse, kus uurisin õppurite hoiakuid e-õppe suhtes. Olulisim, mis küsimustiku tulemusel selgus oli õppurite rahuolematus liiga paljude süsteemidega. Õppurid ei suutnud funktsionaalsusest eristada e-õppe keskkonda ning Õppeinfosüsteemi. Analüüsides kasutuses oleva e-õppe keskkonna IVA kursuste sisust selgus, et ~50% kursustest sisaldasid vaid õppematerjalide üleslaadimist, pakkumata e-õpet. Selguse loomiseks tuli muuta regulatsioone. Muudatused õppekorralduseeskirjas, oluline et e-õppe keskkond pakuks täiendavat lisaväärtust ning oluline on kasutada keskkondade vahendeid. Ainult õppematerjalide üleslaadimiseks ei lubanud Õppekorralduseeskiri enam e-õppekeskkonda kasutada. Tuli rakendada vähemalt ühte e-kursuse vahendit, mis pakuks kursusele lisaväärtust. Kahuks ei oma hetkel täpset ülevaadet kursustel olevatest vahenditest, kuid põgusat järelvalvet tehes ei ole puudusi silmanud.
Haridustehnoloogina olen seadnud üheks olulisemaks eesmärgiks ressursside efektiivse kasutamise. Üheks olulisemaks õnnestumiseks pean tehnoloogiate laialdast propageerimist. Mitmed Euroopa Liidu rahastatud projektid on võimaldanud täiendada akadeemia tehnilist võimekust. Samas ei olud täpselt korraldatud tehnoloogia rakendamine.
- Videokonverentsitehnika - tehnika soetati Sisekaitseakadeemiasse juba enne 2008. aastat. Siiski seisis väärtuslik tehnika kasutult. Seadistasin tehnika ning koostasin lihtsad juhendmaterjalid. Tänaseks on videokonverentsi tehnika koosolekute lahutamatuks osaks. Järgnevateks suuremateks eesmärkideks olen seadnud konverentsitehnika laialdasem kasutuselevõtt kogu Siseministeeriumi haldusalas ning koostööpartnerite juures. Esimesed õnnestunud kokkulepped on Päästeametiga. Ülevaate Sisekaitseakadeemia videokonverentsitehnikast ning kaardistatud videokonverentsitehnika võrgustikust saab Sisekaitseakadeemia kodulehelt.
- Haridustehnoloogi vastutada on foto- ja videotehnika. Algusaastatel seisis tehnika seifis ning seda kasutati väga harva. Seadsin eesmärgiks selle, et tehnika oleks kasutusel. Foto- ja videotehnika soetati eesmärgiga toetada õppematerjalide valmimist. Tehnika laialdasemaks kasutamiseks pakkusin võimalust tehnika laenutamiseks sõltumata kasutamise eemärgist. Eesmärk oli lihtne, kui õppejõud suudab iseseisvalt tehnikat katsetada oma isiklikke sündmusi jäädvustades tekivad paremad oskused ning julgus selle rakendamiseks ka õppeeesmärgiks. Tänaseks on foto- ja videotehnika igapäevases kasutuses.
- Küsitlustekeskkond Limesurvey, mis võimaldab läbi viia veebipõhiseid küsimustikke. Propageerisin tarkvara laiemat kasutuselevõttu. Huvilisi leidus ka akadeemia väliselt Siseministeeriumi allasutustest. Tänaseks on keskkonnast kasvanud Sisekaitseakadeemia partnerite „teenus“, mida pakutakse vastavalt vajadusele. Keskkonda kasutatakse erineva elektroonilise tagasiside saamiseks. Üheks oluliseks eemärgiks seadsin ka küsimuste keskkonna laialdasema rakendamise üliõpilaste poolt. Tänaseks on keskkond laialdaselt rakendatud kogu Siseministeeriumi haldusalas, lisaks kasutavad keskkonda ka lõputööde uurimusteks ka õppurid. Sisekaitseakadeemia kodulehel on avalik viide küsimustike metaandmetest, mida õppurid on läbi viinud.
- Suur väljakutse on olnud ka Sisekaitseakadeemia konverents. Iga asutus soovib silma paista ning olla nähtav väljapoole oma organisatsiooni. Iga aastane konverents on suurim väljapoole asutust suunatud üritus. Konverentsi sisuks on Sisejulgeoleku valdkonnaga seotud teemad, seega sihtgrupiks on Siseministeeriumi haldusala. Selleks, et olla nähtavad kogu meie sihtgrupile on igaaastaselt võetud otsus, et konverentsi edastatakse ka veebivideoülekandes. Haridustehnoloog omab kandvat rolli kogu videoülekande korraldamisel.