Viide kodutööle.
Seekordses kodutöös olen püüdnud olla oluliselt põhjalikum. Haridustehnoloogina töötades, olen antud valdkonnast teadlik, kuid püüdsin leida täiendavaid allikaid, mis abistaks personaalse õpikeskkonna defineerimisel. Infootsinguks kasutasin allikaid internetist, kuid ka EBSCO andmebaasist.
Personaalsetest õpikeskkondadest annab väga hea, lihtsa ning piltliku ülevaate Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Varje Tipp, kes kirjeldab personaalset õpikeskkonda järgnevalt. Personaalne õpikeskkond on keskkond, mille õppija saab ise kujundada ja sellega võtab ta ühtlasi ka suurema vastutuse oma õppimise ees. Oluliseks personaalse õpikeskkonna võimaluseks on digitaalne arengumapp, kus õppija saab koondada oma õppeperioodil kogunenud tööd ning kogemused. Heaks ülevaateks oli haridustehnoloogi poolt esitatud võimalikud rakendused õpikeskkonna personaliseerimiseks:
(Tipp, 2013)
Eelnevalt on esitatud üksikud näited ning võimalused õpikeskkonna personaliseerimiseks. Võimalusi on väga suurel hulgal ning keeruline on anda tervikliku ülevaadet. Samas on kokkuvõtvalt Siemens ja Matheos on (2010) on välja toonud 2 tulekikuhariduste trendi:
1. Sisu vaba juurdepääs ja personaalne kohandamine
2. Õpikeskkonna avatus, mida iseloomustab sotsiaalmeedia ning võrgustikud, mille eesmärgiks on kogemuste jagamine ning parimad praktikad.
Väljapakutud trende on tsiteeritud ja C-H Tu käsitlusest artiklis „The Integration of Personal Learning Environments & Open Network (Viide EBSCO andmebaasi), kus muuhulgas on väljatoodud ka personaalsete õpikeskkondade puudused, milles tõsteti esile õppijate oskust keskkonda efektiivselt enda kasuks rakendada. (Tu, 2012) . Olen veendunud viimane on suurim puudus, mis raskendab personaalsete õpikeskkondade rakendamist. Ilmselt lahendaks olukorda terviklik haridussüsteem, mille aluseks oleks keskne, lihtsa kasutajaliidesega õpikeskkond, mis pakuks kasutajale väga personaalset kohanemisfunktsionaalsust pakkuvad õpikeskkonda. Oluline, et keskkond oleks kasutatav õppija kõikides haridusastmetes. See oleks kahtlemata raam, mis piiraks õpikeskkonna personaliseerimist, samas sõltub keskkonna funktsionaalsusest. Oluline, et keskne infosüsteem pakuks vastavust tänapäeva veebistandarditele ning toetaks infovoogude (Nt. RSS) jagamist ja sünkroonset liidestamist. See tagaks keskkonna suurema kohandaisvõime kasutaja ootustele. Algne süsteem oleks jäik, sest kasutajatel puuduvad oskused selle personaliseerimiseks, kuid oskuste täienemisel suudab õppija seda efektiivsemalt enda jaoks kohandada. Ühtse keskkonna eeliseks oleks ka Eesti sisene ühtne arusaam ning kohanemisvõimalused, tekitavad eeldused kogukonna võrgustike tekkeks. Kogukond võimaldaks kogemuste ning parimate praktikate jagamist. Tänapäeva veebiruum eeldab kasutajalt väga suurt kohanemisoskust, kuid oluline on see, et õppetegevuses tuleks keskenduda põhisisule, mitte tugivahendi (õpikeskkonna) tundmaõppimisele.
Learning Environments“Web 2.0 vahendite rikkus seisneb eelkõige märksõnades sünkroonseid interaktiivsed koostöövahendid, mis pakuvad võimalust ühisprojektide loomiseks. See on see, mida võiks tajuda personaalse õpikeskkonnana. (Siemens, 2010)
Visualiseeritud magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond:
Seekordses kodutöös olen püüdnud olla oluliselt põhjalikum. Haridustehnoloogina töötades, olen antud valdkonnast teadlik, kuid püüdsin leida täiendavaid allikaid, mis abistaks personaalse õpikeskkonna defineerimisel. Infootsinguks kasutasin allikaid internetist, kuid ka EBSCO andmebaasist.
Personaalsetest õpikeskkondadest annab väga hea, lihtsa ning piltliku ülevaate Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Varje Tipp, kes kirjeldab personaalset õpikeskkonda järgnevalt. Personaalne õpikeskkond on keskkond, mille õppija saab ise kujundada ja sellega võtab ta ühtlasi ka suurema vastutuse oma õppimise ees. Oluliseks personaalse õpikeskkonna võimaluseks on digitaalne arengumapp, kus õppija saab koondada oma õppeperioodil kogunenud tööd ning kogemused. Heaks ülevaateks oli haridustehnoloogi poolt esitatud võimalikud rakendused õpikeskkonna personaliseerimiseks:
- õppija ajaveeb (Blogger, Wordpress jt..), kus ta saab luua oma digitaalse arengumapi
- vahendid dokumentide ja meediafailide loomiseks ja jagamiseks (SlideShare, YouTube jne),
- ühiskirjutamise vahendid (wiki, Google Docs jt)
- ühisjärjehoidjad (Delicious jne), kuhu koondatakse kokku õppijale olulised veebilehed, mida on lihtne jälgida ja hallata,
- sotsiaalse suhtlemise vahendid (Facebook, Twitter jt),
(Tipp, 2013)
Eelnevalt on esitatud üksikud näited ning võimalused õpikeskkonna personaliseerimiseks. Võimalusi on väga suurel hulgal ning keeruline on anda tervikliku ülevaadet. Samas on kokkuvõtvalt Siemens ja Matheos on (2010) on välja toonud 2 tulekikuhariduste trendi:
1. Sisu vaba juurdepääs ja personaalne kohandamine
2. Õpikeskkonna avatus, mida iseloomustab sotsiaalmeedia ning võrgustikud, mille eesmärgiks on kogemuste jagamine ning parimad praktikad.
Väljapakutud trende on tsiteeritud ja C-H Tu käsitlusest artiklis „The Integration of Personal Learning Environments & Open Network (Viide EBSCO andmebaasi), kus muuhulgas on väljatoodud ka personaalsete õpikeskkondade puudused, milles tõsteti esile õppijate oskust keskkonda efektiivselt enda kasuks rakendada. (Tu, 2012) . Olen veendunud viimane on suurim puudus, mis raskendab personaalsete õpikeskkondade rakendamist. Ilmselt lahendaks olukorda terviklik haridussüsteem, mille aluseks oleks keskne, lihtsa kasutajaliidesega õpikeskkond, mis pakuks kasutajale väga personaalset kohanemisfunktsionaalsust pakkuvad õpikeskkonda. Oluline, et keskkond oleks kasutatav õppija kõikides haridusastmetes. See oleks kahtlemata raam, mis piiraks õpikeskkonna personaliseerimist, samas sõltub keskkonna funktsionaalsusest. Oluline, et keskne infosüsteem pakuks vastavust tänapäeva veebistandarditele ning toetaks infovoogude (Nt. RSS) jagamist ja sünkroonset liidestamist. See tagaks keskkonna suurema kohandaisvõime kasutaja ootustele. Algne süsteem oleks jäik, sest kasutajatel puuduvad oskused selle personaliseerimiseks, kuid oskuste täienemisel suudab õppija seda efektiivsemalt enda jaoks kohandada. Ühtse keskkonna eeliseks oleks ka Eesti sisene ühtne arusaam ning kohanemisvõimalused, tekitavad eeldused kogukonna võrgustike tekkeks. Kogukond võimaldaks kogemuste ning parimate praktikate jagamist. Tänapäeva veebiruum eeldab kasutajalt väga suurt kohanemisoskust, kuid oluline on see, et õppetegevuses tuleks keskenduda põhisisule, mitte tugivahendi (õpikeskkonna) tundmaõppimisele.
Learning Environments“Web 2.0 vahendite rikkus seisneb eelkõige märksõnades sünkroonseid interaktiivsed koostöövahendid, mis pakuvad võimalust ühisprojektide loomiseks. See on see, mida võiks tajuda personaalse õpikeskkonnana. (Siemens, 2010)
Visualiseeritud magistriõpingutega seotud personaalne õpikeskkond:
Püüdsin oma mõistekaarti erinevatel viisidel struktureerida, kuid tunnistan, et selle tulemuseks on tihe „ämblikuvõrk“, mis ilma selgitusteta on kahtlemata mõistmatu. Mõistekaardil kirjeldan eelkõige ressursse ning nendevahelisi seoseid, personaalse õpikeskkonna funktsiooniks oleks nende vaheline koostöö ning infovahetus. Olulisimateks ressurssideks minu õpingutes on kahtlemata Tallinna Ülikool (õppeasutus) ning Sisekaitseakadeemia (töökoht), mis pakuvad olulist väärtust eelkõige oluliste inforessurssside allikana. Asutuse rollist lähtuvalt tagatakse ligipääs erinevale infole, infoallikatele, kontaktidele, koostööpartneritele – inforessurssidele.
Nooltega on kirjeldatud oluline sisend järgmistele protsessidele ehk Tallinna Ülikooliga seotud inforessursid on sisendiks minu teadmistele ja e-portfooliole, mille väljundiks on omakorda mõju minu erialasele tööle haridustehnoloogina. See omakorda võimaldab mul kasutada täiendavaid ressursse või jagada kogemusi ning saada tagasisidet läbi haridustehnoloogide võrgustikku ning rahvusvaheliste koostööpartnerite. Seega mõju on kahepoolne.
Nooltega on kirjeldatud oluline sisend järgmistele protsessidele ehk Tallinna Ülikooliga seotud inforessursid on sisendiks minu teadmistele ja e-portfooliole, mille väljundiks on omakorda mõju minu erialasele tööle haridustehnoloogina. See omakorda võimaldab mul kasutada täiendavaid ressursse või jagada kogemusi ning saada tagasisidet läbi haridustehnoloogide võrgustikku ning rahvusvaheliste koostööpartnerite. Seega mõju on kahepoolne.
Allikad:
1. Siemens, G. &. (2010). Systemic changes. Allikas: http://ineducation.ca/article/
2. Tu, C.-H. (2012, Mai). The Integration of Personal Learning Environments & Open Network Learning Environments. TechTrends: Linking Research & Practice to Improve Learning .
3. Tipp, V. (2013) Personaalne õpikeskkond. Loetud aadressil: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/?Personaalne_%F5pikeskkond
1. Siemens, G. &. (2010). Systemic changes. Allikas: http://ineducation.ca/article/
2. Tu, C.-H. (2012, Mai). The Integration of Personal Learning Environments & Open Network Learning Environments. TechTrends: Linking Research & Practice to Improve Learning .
3. Tipp, V. (2013) Personaalne õpikeskkond. Loetud aadressil: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tookeskkond/?Personaalne_%F5pikeskkond