Alustan oma sissekannetega. Oman hetkel küll suurel hulgal võlgasid, kuid vormistan need tagantjärele, eelkõige püüan õppeplaanile järgi tulla.
Annan ülevaate enda kogemusest varasemalt ning viimasel kuul läbiviidud nõustamistest.
1.Grupikoolitus arvutiklassis
Grupikoolituste korraldamine on hea võimalus informatsiooni edastamiseks suurele hulgale inimestele. Sisekaitseakadeemias on grupikoolitusi läbiviidud regulaarselt. Viimastel aastatel olen hakanud kahtlema selle kasuteguris. Grupikoolituse organiseerimine on väga ajamahukas. Eriti olukorras, kus auditoorium on väga erineva tausta ning eelteadmistega. Grupikoolituse sisu ning läbiviimise ülesehitus peab olema universaalne, olles sobilik algajatele, kui ka edasijõudnutele. Sisu osas tuleb teha kompromisse. Mida suurem on auditoorium, seda keerulisem on vastata osaleja ootustele. 2008. aastal, kui tööd haridustehnoloogina alustasin toimusid e-õppe alased kohtumised regulaarsemalt. Tänaseks on grupikoolitused kaotanud regulaarsuse ning nende korraldamine on vajadusepõhine. Annan ülevaate grupikoolitusest, mis toimus 29. Augustil, vahetult enne õppetöö algust Sisekaitseakadeemias. Koolitus/ infotunni sihtrühmaks olid Sisekaitseakadeemia koosseisuvälised õppejõud, teemaks „Õppeinfosüsteem ja e-õppe võimalused Sisekaitseakadeemias.“ Käsitletavad teemad:
ÕIS, E-õpe, E-õppe keskkond Moodle, Õpiobjektid, E-õppe uudised, E-õppe koolitused (sh. sisekoolitused), E-õppe arenduskeskus, E-õppe uudiskiri, BeSt, Haridustehnoloogia; (Vabavaralised) tehnoloogiad õppetöö rikastamiseks; SMART tahvel; Loengute salvestamise tarkvara ECHO360,; Autoriõigused – meedia kasutamine internetist; Creative commons litsents; E-õppe repositoorium – õppematerjalide pagas. Suures osas oli planeeritud sisuks informatsiooni edastamine. Isiklikult ei tunne ma end hea koolitajana. Kipun tavaliselt liigselt kiirustama, arvestamata koolituse „nõrgema“ vajadusi. Suur väljakutse on pakkuda auditooriumile vaheldust, et sisu ei oleks ainult kuulamine, vaid tekkiks avatud diskusioonid ning arutlus. Oluline on kuulata ka auditoorium kogemusi, eriti kui teemaks on e-õpe. Antud infotunni läbiviimisel ei kasutatud arvutiklassis.
Arvutiklassis läbiviidud koolitus „Limesurvey küsitluste keskkond“ toimus 17. Oktoobril kl. 13.00 – 15.00. Koolituse sihtgrupiks oli Sisekaitseakadeemia Täiendusõppe keskuse ning Avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse töötajad. Koolitusel osales kokku 6 inimest. Esmalt andsin ülevaate küsitlustekeskkonnast, seejärel toimus arutlus, kus kaardistasime keskkonna rakendusvõimalusi Täiendkoolituse tagasiside küsimustike läbiviimiseks. Pärast konkreetsete eesmärkide sõnastamist alustasime praktilise tööga, kus osalejaid rakendasid omandatud teadmisi ning koostasid praktilise tööna iseseisvalt küsimustiku. Töö väikse sihtrühmaga on oluliselt mugavam, võimalus pakkuda individuaalset tuge. Massiline grupikoolitus ei ole minu nõustamise tehnikate eelistus ning rakendan seda enamasti siis, kui käsitletava teema huvilisi on liiga palju, et neid individuaalselt või väiksemate gruppidena nõustada.
2. Ekspertide kaasamine
Eesti haridustehnoloogide võrgustiku koostöö on kahtlemata tugev. Samas toimuvad kogemuste jagamised enamasti seminaridel. Hea mõte oleks korraldada ka haridustehnoloogide „vahetusprogramme“ , kus haridustehnoloogid viivad enda parima kompetentsi edasi teise kooli, saades tagasi kogemused teisest koolist, kuid erineva nurga alt. Ideid on, kuid praktikasse olen idee rakendamisel jõudnud vähe. Siiski olen kaasanud ka teiste koolide haridustehnolooge: 2009. Aastal kaasasin haridustehnoloogi Marge Kusmini teemal „Kvaliteetsed e-kursused ja õpiobjektid“.
2010. aastal viisid Tartu Ülikooli haridustehnoloogid Marju Piir ja Triin Marandi Sisekaitseakadeemias läbi koolituse „E-kursuse loomine e-õppekeskkonnas Moodle“
Haridustehnoloogide kogemuste jagamine on üldiselt regulaarne, enamasti on tegemist mitteformaalse suhtlemisega Skype-s. Siiski on oluline välja tuua ka tihe koostöö Marko Puussaarega, kellega alustasin koostööd 2012. Aastal Sisekaitseakadeemia konverentsi videoülekande korraldamist. Meie koostöö jätkub ka sellel aastal. Võib kinnitada, et haridustehnoloogide võrgustik on tugev, kuid otsest koostööd tuleks tihendada veel.
3. Individuaalkonsultatsioon
Individuaalkonsultatsioon meeldib õpetajatele tavaliselt kõige rohkem, samas tunnen, et eelistan ka ise individuaalset nõustamist. See võimaldab väga täpselt välja selgitada nõustatava ootusi ning vastavalt sellele korraldada tööd. Individuaalsed konsultatsioonid on tõeliselt kurnavad, kuid nende kasutegur on erakordselt suur ning koostöö alati väga konstruktiivne. Töötempo erakordne kiirus septembris detsembrini on seotud projekti Best tähtaegadega. Projekti vältel oleme püüdnud korduvalt jaotada töömahtusid võrdselt poolaastate kaupa, et tagada efektiivseim ajaplaneerimine ning mahtude hajuvus aasta lõikes. Samas, nagu ikka viivitatakse ka lepinguliste töödega viimsesse hetke. Annan täpse ülevaate individuaalsetest konsultatsioonidest viimase kahe kuu jooksul. Kõik kohtumised olen kaardistanud töökalendris. Perioodil: 1. September kuni 31 oktoober, olen läbi viinud 62 individuaalset konsultatsiooni, millest 6 on läbiviidud veebipõhiselt. Individuaalselt nõustasin 17 erinevat õppejõudu või töötajat: S. Luige; S. Polikarpus; K. Liivaleht; A. Valge; R. Kroonberg; M. Kukk; U. Traat; M. Kirsipuu; J.D Hurne; H. Liivak; R. Küüt; K. Luht; P-R. Pettai; E. Jalakas; l. Laid; I. Karton ja A. Just.
Minu ülesanneteks on olnud:
4. E-maili teel nõustamine
Antud nõustamistehnikat on keeruline kaardistada. Oma igapäeva töös kasutan Outlook tarkvara, milles sisendkirjad kategoriseerin vastavalt teemadele. Keeruline on hinnata milline päring on olnud konsultatsiooni omaste tunnustega. Oma töö lihtsustamiseks olen Sisekaitseakadeemia kodulehel koostanud juhendeid ning KKK Korduma kippuvaid küsimusi. Selle asemel, et iga kord kasutajatele individuaalselt kirjutada, kasutan tehnikat, kus võimaluse korral viitan kasutaja vastavasse kodulehe rubriiki, kus vastuse leida võib.
Edastan ülevaate perioodil 1. September kuni 1. November teema kategooriatesse jaotatud sisendkirjad:
Kirjeldatud kategooriad on enamasti ülesanded, mille kaudu on võimlus pakkuda e-maili teel nõustamist.
5. Näidistunnid/materjalid
Näidistundide läbiviimiselt on aineõpetajad kaasanud mind võrdlemisi harva, siiski on seda ette tulnud. Sisekaitseakadeemias Justiitskolledži korrektsiooni alase praktika korraldamisel kaasas praktika koordinaator H. Liivak sissejuhatavasse loengusse, kus minu ülesandeks oli tutvustada kursusel kasutatavaid vahendeid.
6. Õpilaste nõustamine
Õppurite nõustamine toimub Sisekaitseakadeemias enamasti järgmistel teemadel:
7. Järjepidev nõustamine
Siiski esineb vähesel hulgal õppejõude, kes vajavad suunamist ning pidevat meeldetuletamist. Hetkel on see seotud BeSt tähtaegadega.
8. Organisatsiooniväline nõustamine
Rahvusvaheline koostöö on Sisekaitseakadeemias üheks oluliseks märksõnaks, mis on välja toodud ka punktina akadeemia arengukavas. Viimased välislähetused on seotud eelkõige kogemuste jagamisega koostööpartneritega välisriikidele. Toon ülevaate minu poolt osaletud projektidest ning minu rollist:
Annan ülevaate enda kogemusest varasemalt ning viimasel kuul läbiviidud nõustamistest.
1.Grupikoolitus arvutiklassis
Grupikoolituste korraldamine on hea võimalus informatsiooni edastamiseks suurele hulgale inimestele. Sisekaitseakadeemias on grupikoolitusi läbiviidud regulaarselt. Viimastel aastatel olen hakanud kahtlema selle kasuteguris. Grupikoolituse organiseerimine on väga ajamahukas. Eriti olukorras, kus auditoorium on väga erineva tausta ning eelteadmistega. Grupikoolituse sisu ning läbiviimise ülesehitus peab olema universaalne, olles sobilik algajatele, kui ka edasijõudnutele. Sisu osas tuleb teha kompromisse. Mida suurem on auditoorium, seda keerulisem on vastata osaleja ootustele. 2008. aastal, kui tööd haridustehnoloogina alustasin toimusid e-õppe alased kohtumised regulaarsemalt. Tänaseks on grupikoolitused kaotanud regulaarsuse ning nende korraldamine on vajadusepõhine. Annan ülevaate grupikoolitusest, mis toimus 29. Augustil, vahetult enne õppetöö algust Sisekaitseakadeemias. Koolitus/ infotunni sihtrühmaks olid Sisekaitseakadeemia koosseisuvälised õppejõud, teemaks „Õppeinfosüsteem ja e-õppe võimalused Sisekaitseakadeemias.“ Käsitletavad teemad:
ÕIS, E-õpe, E-õppe keskkond Moodle, Õpiobjektid, E-õppe uudised, E-õppe koolitused (sh. sisekoolitused), E-õppe arenduskeskus, E-õppe uudiskiri, BeSt, Haridustehnoloogia; (Vabavaralised) tehnoloogiad õppetöö rikastamiseks; SMART tahvel; Loengute salvestamise tarkvara ECHO360,; Autoriõigused – meedia kasutamine internetist; Creative commons litsents; E-õppe repositoorium – õppematerjalide pagas. Suures osas oli planeeritud sisuks informatsiooni edastamine. Isiklikult ei tunne ma end hea koolitajana. Kipun tavaliselt liigselt kiirustama, arvestamata koolituse „nõrgema“ vajadusi. Suur väljakutse on pakkuda auditooriumile vaheldust, et sisu ei oleks ainult kuulamine, vaid tekkiks avatud diskusioonid ning arutlus. Oluline on kuulata ka auditoorium kogemusi, eriti kui teemaks on e-õpe. Antud infotunni läbiviimisel ei kasutatud arvutiklassis.
Arvutiklassis läbiviidud koolitus „Limesurvey küsitluste keskkond“ toimus 17. Oktoobril kl. 13.00 – 15.00. Koolituse sihtgrupiks oli Sisekaitseakadeemia Täiendusõppe keskuse ning Avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse töötajad. Koolitusel osales kokku 6 inimest. Esmalt andsin ülevaate küsitlustekeskkonnast, seejärel toimus arutlus, kus kaardistasime keskkonna rakendusvõimalusi Täiendkoolituse tagasiside küsimustike läbiviimiseks. Pärast konkreetsete eesmärkide sõnastamist alustasime praktilise tööga, kus osalejaid rakendasid omandatud teadmisi ning koostasid praktilise tööna iseseisvalt küsimustiku. Töö väikse sihtrühmaga on oluliselt mugavam, võimalus pakkuda individuaalset tuge. Massiline grupikoolitus ei ole minu nõustamise tehnikate eelistus ning rakendan seda enamasti siis, kui käsitletava teema huvilisi on liiga palju, et neid individuaalselt või väiksemate gruppidena nõustada.
2. Ekspertide kaasamine
Eesti haridustehnoloogide võrgustiku koostöö on kahtlemata tugev. Samas toimuvad kogemuste jagamised enamasti seminaridel. Hea mõte oleks korraldada ka haridustehnoloogide „vahetusprogramme“ , kus haridustehnoloogid viivad enda parima kompetentsi edasi teise kooli, saades tagasi kogemused teisest koolist, kuid erineva nurga alt. Ideid on, kuid praktikasse olen idee rakendamisel jõudnud vähe. Siiski olen kaasanud ka teiste koolide haridustehnolooge: 2009. Aastal kaasasin haridustehnoloogi Marge Kusmini teemal „Kvaliteetsed e-kursused ja õpiobjektid“.
2010. aastal viisid Tartu Ülikooli haridustehnoloogid Marju Piir ja Triin Marandi Sisekaitseakadeemias läbi koolituse „E-kursuse loomine e-õppekeskkonnas Moodle“
Haridustehnoloogide kogemuste jagamine on üldiselt regulaarne, enamasti on tegemist mitteformaalse suhtlemisega Skype-s. Siiski on oluline välja tuua ka tihe koostöö Marko Puussaarega, kellega alustasin koostööd 2012. Aastal Sisekaitseakadeemia konverentsi videoülekande korraldamist. Meie koostöö jätkub ka sellel aastal. Võib kinnitada, et haridustehnoloogide võrgustik on tugev, kuid otsest koostööd tuleks tihendada veel.
3. Individuaalkonsultatsioon
Individuaalkonsultatsioon meeldib õpetajatele tavaliselt kõige rohkem, samas tunnen, et eelistan ka ise individuaalset nõustamist. See võimaldab väga täpselt välja selgitada nõustatava ootusi ning vastavalt sellele korraldada tööd. Individuaalsed konsultatsioonid on tõeliselt kurnavad, kuid nende kasutegur on erakordselt suur ning koostöö alati väga konstruktiivne. Töötempo erakordne kiirus septembris detsembrini on seotud projekti Best tähtaegadega. Projekti vältel oleme püüdnud korduvalt jaotada töömahtusid võrdselt poolaastate kaupa, et tagada efektiivseim ajaplaneerimine ning mahtude hajuvus aasta lõikes. Samas, nagu ikka viivitatakse ka lepinguliste töödega viimsesse hetke. Annan täpse ülevaate individuaalsetest konsultatsioonidest viimase kahe kuu jooksul. Kõik kohtumised olen kaardistanud töökalendris. Perioodil: 1. September kuni 31 oktoober, olen läbi viinud 62 individuaalset konsultatsiooni, millest 6 on läbiviidud veebipõhiselt. Individuaalselt nõustasin 17 erinevat õppejõudu või töötajat: S. Luige; S. Polikarpus; K. Liivaleht; A. Valge; R. Kroonberg; M. Kukk; U. Traat; M. Kirsipuu; J.D Hurne; H. Liivak; R. Küüt; K. Luht; P-R. Pettai; E. Jalakas; l. Laid; I. Karton ja A. Just.
Minu ülesanneteks on olnud:
- Õpiobjekti või e-kursuse loomise tehniline nõustamine. Õppejõud kaardistab vajadused ning koostöös leiame sobivaimad lahendused
- Õpiobjektide ja e-kursuste tehniline töötlemine, haridustehnoloogina olen sageli väljendanud õppejõududele seisukohta, et minu roll on tehniliselt aidata, kuid samas ei ole eesmärgiks korralduste saamine ning töö ise ära tegemine. Tehnilisse töösse kaasan alati ka õppejõu, kes on protsessi juures ning vajadusel annab nõu. Tänapäeval on ootused õppejõudude haridustehnoloogilistele pädevusteks kõrged, samas olen veendunud, et õppejõu peamiseks rolliks peaks jääma oma spetsiifilise valdkonna kõrged teadmised. Haridustehnoloogilised pädevused abistavad suunata ootustele planeeritud õppematerjali väljundina. Ühistööl on omad piirangud, olen igapäevases töös väga hõivatud ning see annab aktiivsematele õppejõududele motivatsiooni ka ise areneda. Minu kõrval õppides suudavad õppejõud üsna kiiresti protsessid endale selgeks teha.
- Õppeinfosüsteemi korraldamine, tekkinud probleemide lahendamine. Õppurite konsulteerimine on harvemini, kuid tihedamalt tuleb nõustada õppereferente.
- Uute tehnoloogiate tutvustamine ja rakendamine, sisendiks õppematerjali koostamiseks eelnevad vajadused.
4. E-maili teel nõustamine
Antud nõustamistehnikat on keeruline kaardistada. Oma igapäeva töös kasutan Outlook tarkvara, milles sisendkirjad kategoriseerin vastavalt teemadele. Keeruline on hinnata milline päring on olnud konsultatsiooni omaste tunnustega. Oma töö lihtsustamiseks olen Sisekaitseakadeemia kodulehel koostanud juhendeid ning KKK Korduma kippuvaid küsimusi. Selle asemel, et iga kord kasutajatele individuaalselt kirjutada, kasutan tehnikat, kus võimaluse korral viitan kasutaja vastavasse kodulehe rubriiki, kus vastuse leida võib.
Edastan ülevaate perioodil 1. September kuni 1. November teema kategooriatesse jaotatud sisendkirjad:
- 136 kirja - Projekt BeStiga seotud küsimused
- 87 kirja – E-õppe keskkond Moodle
- 191 kirja – ÕISiga seotud probleemidest
Kirjeldatud kategooriad on enamasti ülesanded, mille kaudu on võimlus pakkuda e-maili teel nõustamist.
5. Näidistunnid/materjalid
Näidistundide läbiviimiselt on aineõpetajad kaasanud mind võrdlemisi harva, siiski on seda ette tulnud. Sisekaitseakadeemias Justiitskolledži korrektsiooni alase praktika korraldamisel kaasas praktika koordinaator H. Liivak sissejuhatavasse loengusse, kus minu ülesandeks oli tutvustada kursusel kasutatavaid vahendeid.
6. Õpilaste nõustamine
Õppurite nõustamine toimub Sisekaitseakadeemias enamasti järgmistel teemadel:
- ÕIS, Nt. koolitus/ infotund mis toimus Paikusel Politsei- ja Piirivalve kolledžis, teemaks „VÕTA taotluste esitamine ÕISis“.
- Moodle, jooksvad probleemid, enamasti lahendadav e-maili teel, vajadusel määran kohtumise, kus neid individuaalselt nõustan.
- Limesurvey – küsimustike keskkonna kasutamine, läbiviidud küsimustike analüüs, andmete eksport.
7. Järjepidev nõustamine
Siiski esineb vähesel hulgal õppejõude, kes vajavad suunamist ning pidevat meeldetuletamist. Hetkel on see seotud BeSt tähtaegadega.
8. Organisatsiooniväline nõustamine
Rahvusvaheline koostöö on Sisekaitseakadeemias üheks oluliseks märksõnaks, mis on välja toodud ka punktina akadeemia arengukavas. Viimased välislähetused on seotud eelkõige kogemuste jagamisega koostööpartneritega välisriikidele. Toon ülevaate minu poolt osaletud projektidest ning minu rollist:
- LMS Training for Course Managers, Bramshill 2011. Moodle õpikeskkonna tutvustamine CEPOL Europan Police Colleage kursuste administraatoritele. Koolitusel selgus, et Sisekaitseakadeemias tase ning kogemused antud valdkonnas on väga kõrgel tasemel. Koolituse käigus muutus minu roll koolitusel ning mind kaasati eksperdina koolituse sisus, kus abistasin vähemkogenud kasutajaid.
- Schengens borders code – Projekt, mille eesmärgiks on välja töötada mängukontseptsioon Piirivalvuritele Schengen õigusruumis toimuvate piiriületusprotsesside simuleerimiseks virtuaalkeskkonnas. Projekti käigus töötati välja kontseptsioon ning pilootprojekt mäng.
- CCC-IAP training - Piirivalve üle-euroopaline ühendõppekava arendusprojekt. Antud töörühm, milles mina osalesin keskendus e-õppe alaste võimaluste rakendamiseks õppekava läbinud õppurite teadmiste kontrolliks.
- English Communication for BG Basic, Air and Maritime crews – Õppematerjalide koostamine piirivalve lennu- ja laevameeskondadele eesmärgiga õpetada erialast inglise keelt.
- 30. Novembril edastati Sisekaitseakadeemiale kutse osalemaks Läti Riiklik Piirivalve Kolledžis toimuval seminaril teemaga „Piirivalvurite professionaalne e-õpe“, seoses väga suure hõivatusega tööl jäi minul seminaril osalemata, kui esmakordselt kasutasin uudset võimalust ning tegin oma ettekande videosalvestusena.