Kahetsusväärselt ei ole video kodutööna esitanud väga esinduslikku tööd. Kogemuste pagasis on mitmeid huvitavaid videolahenduse varasematest kogemustest. A-rühma Sisekaitseakadeemia paroodia Video salvestasin ning töötlesin 2012. aastal Sisekaitseakadeemia videokonkursi raames. Visioon tekkis Sisekaitseakadeemia põhiväärtusteks, milleks on 5-A-d: Ausus, austus, asjatundlikkus, avatus, areng. See tekitas seose A-rühmaga ning filmi algus intro tundus parodeerimiseks sobilik. Näitlejana sain nõusoleku erinevate valdkkondade meisterlikelt näitlejatelt, sh. osales filmis osales akadeemia endine rektor. see oli väheseid filme, mille autoriks olen alates skripti kirjutamisest kuni publitseerimiseni välja. Tavaliselt stsenaarium tuleb õppejõududelt. Olen tulemusega täitsa rahul. Videotöötlusest teostasin järgmised eriefektid:
Haridustehnoloogina on sügisene tööperiood erakordselt tihe ning mahukas. Töö maht ületab töö aja piiri ning tihti tuleb tööülesandeid täita ka töövälisel ajal. Siiski eristan ülesanded, mis on seotud minu igapäevaste tööülesannetega ning need, mis on minu jaoks täiendavad ülesanded, väljakutsed. Suureks "probleemiks" minu töös on isiku omadus osakamatusega öelda huvitavatele projektidele "EI". Sellega kaasnevad täiendavad lisaülesanded, samas on need alati huvitavad.
Ht praktika from Vaiko Mäe Fontex projekt Väljakutse on ainuüksi osalemine töörühmas, mille tegevus on täiemahuliselt inglise keelne. Erinev igapäeva töös on see, et otsustamise protsess ei ole nii keerukas ning ajamahukas. Ka väikese otsuste vastuvõtmine on ajamahukas ning sellele eelneb tihe diskusioon ja arutlus. Minu rolliks oli projektis nõustada töörühma liikmeid erinevatest tehnilistest võimalustest ning leida lahendusi tekkinud ideedele. Projekti üldine eesmärk on väljatöötada ühtne Euroopa piirivalvurite õppekava ning tasemeteadmiste test. Selleks, et test ei oleks liiga teoreertiline oli minu rolliks pakuda tehnilist tuge, et muuda testi rohkem interaktiivseamaks. Projekti jooksul valmisid/ valmivad;
BeSt projetki väljakutsed Praktika perioodil toimus intensiivne töömaht ESF projekti BeSt tegevuskavade täitmiseks. Toon ülevaate konkreetsetest väljakutsest läbi erinevate projektide: Virtuaalkeskkonnas loodud tulekahjusündmuse vaatlus ja vaatluse kirjeldus, R. Kroonberg, 2013 Õppejõu eesmärgiks oli luua virtuaalne sündmuskoht, mille loomiseks oli kasutada Haridustehnoloogiate Keskus (InHTK) võimalusi. InHTK sisaldab tarkvara XVR, mis võimaldab kujundada virtuaalse maailma sündmuskoha. Süsteeem on orienteeritud eelkõige päästesündmuste lahendamisele ning tegevus on seotud eelkõige klassiruumiga, kus sisaldub juhtkang (joystick) ning ekraanid, on mitu töökohta ning toimub virtuaalselt sündmuskoha lahendamine. Ülevaate kriisisimulatsioonikeskusest saab minu eelnevale postitusele "Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud". Suureks väljakutseks oli kohandada teisele eesmärgil loodud süsteem enda vajaduste järgi. Selle lahenduseks oli virtuaalsimulatsioonis loodud süsmuste jäädvustamine läbi ekraanisalvestuse ning interaktiivusse loomiseks on loodud videotesse mängud, mis võimaldavad sündmus kontrollida. Sündmuskoha vaatlus sisaldab:
Näide loodud virtuaalsest sündmuskohast: Kriisireguleerimine koostöös relvajõududega. S. Kirsimägi; P. Saar.
Õppematerjali arendamisega seotud märkmeid on tehtud eelnevas postituses "Põhipraktika 3. ülesanne + eneseanalüüs" Suureks ning samas keerukaks ning ajamahukaks väljakutseks oli S. Luige õpiobjetki ning õppevideo koostamine, mille sisuks oli õppevideo, mis vajas veebipõhiselt subtiitreid. Olen koostanud varasemalt mitmekeelseid DVD-sid, kuid tehnilise lahenduse veebipõhine lahenus oli väljakutseks. Õnneks edukalt. Näide õppevideost koos menüü ja subtiitritega. 25.11, Esmaspäev:
Õppeinfosüsteemi ja Eesti hariduseinfosüsteemi sünkroneerimise protsessi korraldamine koostöös õppeosakonna spetsialisti N. Teearuga. Tegemist on igapäevaselt seotud ülesandega korraldada Õppeinfosüstemi jooksvaid probleeme ning süteemset arendust. Õppeosakonna koosolek, ülevaade nädalastest tegevustest. Õpiobjekti koostamine koos õppejõud S. Luigega. Õpiobjekti koostamine koostöös H. Berggreniga. 26.11, Teisipäev Jooksvate tööprobleemide lahendamine. K. Randlaine e-kursuse täiendamine. U. Traat konsultatsioon ja e-õppealane nõustamine. Õpiobjekti täiendamine koostöös õppejõud S. Luigega. Minisaid mängu koostamine 27.11, Kolmapäev Õpiobejtki koostamine koostöös õppejõuga S. Polikarpus. E-kursuse loomine koostöös õppejõuga J. Trahtmann. Õpiobjekti täiendamine koostöös õppejõuga S. Luige. Õppevideo töötlemine koostöös õppejõud E. Laanemaa ja P. Teppaniga. Minisait mängu disainimine. 28.11, Neljapäev Kohtumine Rumeedia väliskülalistega, kus andsin ülevaate Sisekaitseakadeemia e-õppealastest kogemusest. Projekt BeSt rahastusel valminud e-õppe sisu esitlemine Sisekaitseakadeemias.29.11, Reede Kohtumine Rumeenia väliskülaslistega, ülevaade virtuaalsimulatsioonikesksusest. E-kursuse loomine koostöös õppejõuga J. Trahtmann. Õpiobjekti koostamine koostöös õppejõuga T. Elling. 11.11, Esmaspäev:
Õpiobjektide koostamine: K. Randlane ja K. Pärt. Õppeosakonna koosolek 12.11, Teisipäev Õpiobjekti koostamine: S. Luige. Spordikesuse Endomondi võistluse koosolek. Projekti BeSt e-õppe sisu esitlus. Sisekaitseakadeemia konverentsi ettevalmistus. 13.- 14.11, Kolmapäev, Neljapäevpäev Sisekaitseakadeemia konverents. Minu roll oli tagada veebipõhise videoülekande loomine. Ülekanne toimus koostöös IT Kolledži haridustehnoloogi J. Tretjakoviga. Kindlasti üks vastutusrikkamaid rolle praktika jooksul. 15.11, Reede Õpiobjekti täiendamine (H. Berggren). 11.11, Esmaspäev:
Kohtumine õppejõud S. Polikarpusega, hindamistesti korrigeerimine. Õppeosakonna koosolek. Kohtumine õppejõud J. Trahtmanniga. Jooksvate probleemide lahendamine. 12.11, Teisipäev Kohtumine õppejõud R. Kroonbergiga, õpiobjetki koostamine. Kohtumine õppejõuga U. Traat, Limesurvey. Kohtumine õppejõuga J. Trahtmann. 13.11, Kolmapäev. Õpiobjekti koostamine õppejõuga K. Randlane. Videokonverentsi korraldamine vestlusringile õppejõult, õppejõule. 14.11, Neljapäevpäev Väike-Maarja, õpiobjekti koostamine koostöös H. Berggreniga. 15.11, Reede Õpiobjekti täiendamine (H. Berggren). Õpiobjektide koostamine: K. Pärt ja E. Laanemaa. Osalemine videokonverentsil, mis toimus koostöös "Denmark approach to e-learning". Mitteformaalne kogemuste vahetus läbi isiklike kontaktide.
- Tutvun soovituslike tehnoloogisliste rakendustega, millest sobivaimad lahendused rakendan võimalusel igapäevatöös. Hetkel ei ole uudseid tehnoloogid veel suutnud rakendada, kuid mitmed teemad tekitasid visiooni muutusteks ja arendusteks akadeemias: e-portfooliod, veebipõhised online tunnistused, vookogud jne, - Osalesin aktiivselt viimasel, kolmandal kohtumisel. - Tutvun kaasüliõpilaste blogipostitustega, kommenteerin mõtteid, mis ühtivad minu vaadetega, vajadusel tekitan diskusiooni, kui minu arvamus ei ühti kaasõppuri omadega. Lugesin rohkem, kui kommenteerida jõudsin. Tunnistan ausalt, et oli töid, mida oli tõesti huvitav lugeda ning mis isegi tekitasid vähest frustratsiooni. On õppureid, kes suudavad olla väga akadeemilised ning korrektsed. Kadestan neid. Siiski oli ka töid, mis olid vähem informatiivsed. Mitte iga töö ei tekitanud kommenteerimiseks piisavalt inspiratsiooni. - Viimased kodutööd esitasin tähtaegselt. - Uusi tehnoloogiaid tutvustan oma kolleegidele, kellelt kogun tagasisidet rakendusvõimaluseks igapäevatöös Sisekaitseakadeemias. See võtab veel aega. Eriti meeldis viimase kontakttunni üks esitlus, mille koostas ilmselt Julia….Seda tahaks samuti rakendada ja kolleegidele tutvustada. Miks mitte ka akadeemiale litsentsi osta. Samas ehk seal tuled ja viled, mille teistkordsel vaatamisel kaob ilu?
Sotsiaalmeedia kasutatavus maailma elanikkonna poolt on kasvanud kolossaalsetesse arvudesse. Suurest uudishimust otsisin viimaseid andmeid sotsiaalmeedia kasutamise kohta ning leidsin väga asjaliku video, mida tahaksin ka teistega jagada. Tõepoolest ei saa eitada sotsiaalmeedia olulist rolli ühiskonnas. Võimalus hoida ühendust oma sõprade, tuttavate, töökaaslaste, koostööpartnerite ning mistahes kontaktidega. Kui reaalne silmast-silma suhtlemine eeldab kahe inimese paiknemist ühes füüsilises asukohas, siis virtuaalne maailm seab piirideks (vähemalt esialgu) ainult planeedi Maa ning Päikesesüsteemi. Seega võimaldas interneti ja kommunikatsiooni tehnoloogia areng midagi seniolematut. Inimeste suhtlusvõrgustik on oluliselt avardunud, sest kaovad eeldused, et suhtluspartnerite leidmiseks on vajalik kohtuda ühes asukohas. Tulen tagasi esmalt reaalse maailma juurde, mis tegelikkuses oluliselt keerukam, kui virtuaalmaailmas toimiv. Tajun visuaalseid graafikat (objekte), mis on kuvatud pikslitesse arvutatuna arvuti ekraanile. Seega vastavalt andmete avalikkusele on võimalik tajuda enneolematuid visuaalseid kujutisi, mille on jäädvustanud kaamerasilmad. Samuti on tajutavad virtuaalmaailma autentsed helid. Inimese aju suudab keskenduda väikesel arvutiekraanil kuvatud pildile ning kõlaritest tulevale helile ning tekitada näilise tunde olemisest kujutatud maailmast. Virtuaalmaailm on arenenud nii kaugele, et visuaalsed pikslitesse arvutatud liikuvaid pilte koos audioga on võimalik kasutajal ka mõjutada. Pilt ei ole vaid see, mida meile edastatakse, vaid me ise valime, mida me näeme. Siiski veel, me suudame kohati isegi mõjutada ekraanil olevate sündmuste käiku läbi eelnevalt programmeeritud tegevuste. Selle väljundiks on arvutimängud. Võrreldes reaalset maailma ning virtuaalset maailma, on tehnoloogia arenedes need üha sarnasemaks. Siiski on virtuaalmaailmal veel palju õppida. Hetkel suudab virtuaalmaailm tekitada tavapäraste arvutite vahendusel vaid pilti ning heli. Inimorganism suudab tajuda oluliselt rohkem, kui antud võimalused pakuvad. Objektitaju, Soojust, lõhna, valu, liikumine, õhuliikumine jne. Ilmselt olen hetkel oma mõttelennuga läinud väga kaugele etteantud teemast. Oluline on see, et tajud, mida tehnoloogia suudab inimesele pakkuda on jätkuvas arengus, see võimaldab inimesel oluliselt kiiremini õppida, sest mida rohkem on õpitut tajutud, seda paremini suudetakse see omandada. Arvestades ka asjaoluga, et inimeste tajud võivad olla erinevad. Samas tunnistan, et maailma tehnoloogiline areng on kohati hirmutav. Meenub kunagine Holliwoodi film „Demolition man“ stseen, mille nüüd ka interneti avarustest ülesse leidsin. Tulles tagasi inimsuhete juurde, siis reaalne maailm on taaskord oluliselt komplitseeritum. Silmast silma suhtlemise eelduseks on asumine samas füüsilises ruumis. Selleks, et jõuda olulise vestluspartneriga ühte füüsilisse asukohta eeldab planeedil Maa ainuüksi lennureisina vähemalt ~19 lennutundi regulaarliinil, kuid sellele lisandub kohapealne transport. (Wikipedia, 2013). Inimestega kohtumine eeldab teatavaid viisakusreegleid või selget korraldust. Väidan, et silmas-silma kohtumine võõra inimesega eeldab viisakusreegleid järgides vähemalt 2 minutit sünkroonselt, kuid asünkroonselt (e-maili teel) võib teade või info viivituda päevi. Keeruline on tuua konkreetseid andmeid, sest see on väga suhteline.
Virtuaalmaailm võimaldab:
Kokkuvõtteks väidan, et sotsiaalmeedia võimalused on suured, samas on see libe tee haridusmaailmas, sest see sisaldab liiga palju „müra“, mis õppijat teelt eksitab. Mina isiklikult… võib lihtsalt põhjusel sest olen mees… ei suuda mitut asja korraga…nö„Nätsu süües ei suuda kõndidagi. Ühesõnaga, mina isiklikult ei ajaks süsteeme segamini. Kui tegelen õppimisega, siis olgu avatud vaid õppimisega seotud materjalid, mitte Facebook, Postimees vm. See hajutab tähelepanu ja õppimisvõimet. Loomulikult on sotsiaalmeedia eeliseks kohtaktid. Kontaktidevaheline infovahetus on minu jaoks olulisim sotsiaalmeedia võimalus. Õpikeskkonnana ma seda ei kasutaks. Seekordne postitus sisaldab olematult väliseid allikaid. Loodetavasti on see antud teema puhul lubatud. Hetkel avaldan omaseisukohti ning mõtteid. Bibliograafia Wikipedia. (9. 12 2013. a.). Wikipedia.com. Kasutamise kuupäev: 10. 12 2013. a., allikas Non-stop flight: http://en.wikipedia.org/wiki/Non-stop_flight 04.11, Esmaspäev:
KOhtumine õppejõud K. Pärt-igaa. Õpiobjekti loomise tehniline abistamine. Õppeosakonna koosolek. Kohtumine õppejõud J. Trahtmanniga, e-kursuse koostamine, Moodle konsultatsioon. 05.11, Teisipäev Kohtumine õppejõud R. Kroonbergiga, õpiobjetki koostamine. Kohtumine õppejõuga U. Traat, Limesurvey ksüitluse koostamine. osaleda HITSA poolt korraldatavas rahvusvaheline konverentsi töörühma eelkohtumisel, kus toimub ideede genereerimine. Osalesin töögrupi töös Skype vahendusel. 06.11, Kolmapäev Kohtumine õppejõuduga T. Roosve, õpiobjekti loomine ning tehnine abistamine. Välissuhete osakonna poolt korraldatud e-õppe alane kohtumine Läti Piirivalve kolledžiga. Andisen ülevaate Eestis rakendatavatest e-õppe tehnoloogiatest Sisekaitseakadeemia näitel ning tutvustasin akadeemia kogemusi. Õppevideote filmimine Justiitskoledži õppekambrites koostöös õppejõud K. Pärti ja õppuritega, seotud BeSt õpiobjetkiga "Toidu ja ravimite jagamine vanglas". Koostöös Spordikeskusega Endomondo võistluses osalevate võitlejate tingimuste täitmise kontroll. 07. - 08.11, Neljapäevpäev, Reede Tühistatud kohtumised õppejõududega E. Laanema, P. Teppan ja S. Luige. Osalemine HITSA poolt korraldatavalt seminaril „Tuleviku kool“. Konverentsis sisaldused põnevad ettekanded ning sisukad ja praktilised töötoad. Väga oluliseks hindan võrgustiku tihedat koostööd ja regulaarset kohtumist, kus erialavaldkkonna inimesed saavad jagada oma vahetuid kogemusi silmast-silma. 28.10, Esmaspäev:
Jooksvate probleemide ja küsimuste lahendamine; Sisekaitseakadeemia konverentsi ettevalmistus ning Swissotelli külastus. 29.10, Teisipäev Kohtumine õppeprorektori jt. töörühma liikmetega, kus tutvustasin Plagiaadituvastustarkvara võimalusi. Sain konreetse ülesande, et tarkvara võimalikult kiiresti Sisekaitseakadeemias rakendada.30.10, Kolmapäev Kohtumine õppejõuga S. Luige, õpevideo koostamine. Sõit Muraste Politsei- ja Piirivalve kolledžisse. Õppevideote filmimine. Filmis on stsenaaariumid, mida rakendatakse Frontex töörühmas olevate eksami-testide illustreerimiseks ning erinevate kaasu-situatsioonide loomiseks. 31.10, Neljapäevpäev Kohtumine õppejõududega U. Traat ja S. Luige, konsultatsioon ja tehniline abistamine. 01.11, Reede Kohtumine õppejõuga R. Kroonberg, õpiobjetki koostamine. Kohtumine õppejõududega E. Laanemaa (Keelekeskuse juhataja) ja P. Teppan Politsei- ja Piirivalve kolledž, eesmärgiga abistada integreeritud õpiobjetki "Piirikontroll võõrkeeles" valmimisel. |